Toomas Alatalu Trumpi ja Putini kohtumisest: ajakirjandus on Euroopa üle külvanud libauudistega, ent tegelikkuses on Trump siin toimuvaga hästi kursis

USA presidendi Donald Trumpi turnee Euroopas on alanud ettearvatult, s.t enamik ajakirjanduses eelnevalt väidetu on osutunud suures osas mulliks. Ka n-ö tipphetkel väljapaisatud võimalus, et Trump teatab lahkumisest NATOst. Ei midagi säärast – kõik on kõige paremas korras hoopis selles mõttes, et Euroopa riikide valitsused lubasid hakata oma kohustusi täitma.

USA presidendi Donald Trumpi turnee Euroopas on alanud ettearvatult, s.t enamik ajakirjanduses eelnevalt väidetu on osutunud suures osas mulliks. Ka n-ö tipphetkel väljapaisatud võimalus, et Trump teatab lahkumisest NATOst. Ei midagi säärast – kõik on kõige paremas korras hoopis selles mõttes, et Euroopa riikide valitsused lubasid hakata oma kohustusi täitma.

Presidendi eel ja sabas USAst siiapoole lompi saabunud sulerüütlid ja palgatud protestijad ujutasid Euroopa nii suure koorma libauudistega üle, et isegi neil kohalikel poliitikutel ja ajakirjandusgurudel, kel teadmisi jagub, on raskusi tõele kõlajõu andmisega. Mõistagi on tõdesid, mida Trump kaasa tõi, kümneid, kuid siinkohal nopiks neist välja meile, Eestile ja kogu Ida-Euroopale vägagi olulise sõnumi.

See kõlas Trumpi kohtumisel NATO peasekretäri Stoltenbergiga kolmapäeval, kui Trump selgitas, et NATOsse raha ebapiisavalt andev Merkel sehkendab samas Moskvalt gaasi ostes sääraselt, et on sattunud seisu captive to Russia. Pole vaadanud, kuidas teised, ent eesti keelde pandi see sõna kähku ümber kui "sõltuvus" või "kontrollitavus" Venemaast. Tegelikult tulnuks see USA välispoliitika tundmise näitamiseks tõlkida kui „Venemaa poolt ikestatud“, sest seda – tegelikult harva tarbitavat sõna – kasutades andis Trump märku, et oli just alla kirjutanud korralduse captive nations week(ikestatud rahvaste nädala) tähistamiseks. USA välispoliitika on aga ka kindlate ürituste rutiinne korraldamine koos nendega seotud mõistete kasutamisega.