KOLUMN | Mart Niineste: tegelikult saab Ida-Virumaal eesti keelega hakkama täiesti vabalt. Ida-Virumaad ei maksa karta, siin elavad inimesed

Ida-Virumaa on terve taasiseseisvusaja olnud meie maakondade must lammas. Kui ta äratab tähelepanu, siis ainult halvaga, peamiselt korruptsiooni-, keskkonna- ja keeleprobleemidega. Keskmise Kilulinna saksa jaoks on tema näol tegemist Eesti Kaug-Idaga. Üleolevat suhtumist Ida-Virumaasse kohtab liiga palju. Õnneks hakkavad eel- ja väärhoiakud tasapisi murenema.

Neil päevil toimub Narvas esmakordselt rahvusvaheline muusikafestival “Baltic Sun”, korraldajaks samast linnast pärit, kuid seni end peamiselt Tartus teostanud muusik Oleg Pissarenko. Mõne nädala eest toimus Kohtla-Nõmmel teine, samuti rahvusvaheline muusika- ja elamusfestival “Mägede hääl”, korraldajateks Kohtla-Järvelt pärit filmimees Ivar Murg ning DJ Raul Saaremets. Sügisel toimub Narvas veel üks rahvusvaheline muusikasündmus, festival “Station Narva”, korraldajaks misjonärikalduvustega kultuurikolonisaator Helen Sildna. Ning mõneks kuuks tuleb piirilinna elama ning töötama ka president Kersti Kaljulaid.
Nagu näeme, annavad panuse peamiselt maakonnast pärit, kuid end aastaid mujal teostanud tegijad. Lisaks on Ida-Virumaa saanud korraga palju uusi sõpru ning austajaid. Kus olid uusaustajad varem? Eks ikka Setomaal. Nüüd on aga moes Ida-Virumaa, järelikult tuleb tulla siia koos kõigi oma eelarvamuste ning ettekujutusega, et enne uushuvilisi polnud siin ei kirikuid ega kirjaoskust.
Kõik on lugenud uudiseid, kuidas Keeleinspektsioon trahvib Narva taksojuhte, kuna nad valdavad ainult ühe teise riigi riigikeelt. See tekitab eos eelarvamuse, et eesti keelega pole Ida-Virumaal teha mitte midagi.