EMÜ metsateadlased annavad ninanipsu metsafännidele: enamik meie lemmikmetsi on tegelikult kultuurpuistud, mida mõned nimetavad halvustavalt puupõldudeks
Sajandi vältel on küpseks saanud üks põlvkond männimetsi, poolteist põlvkonda kuusemetsi ning kaks põlvkonda lehtpuumetsi. Teadupärast kasvab mets suurepäraselt ka ilma inimeseta. Ent inimene ei pruugi sellise metsaga rahule jääda, kuna omas rütmis kasvavad puukooslused ei paku erilist silmailu ega anna ka nii head majanduslikku tulu. Ökosüsteemi teenuseid võimaldavad ja süsinikku sidudes aitavad kliimamuutuste mõjusid leevendada ikka produktiivsed elujõulised metsad.
Seetõttu minnaksegi paljudes metsades metsauuendamisel kaalutletud otsuste teed pidades silmas nii tulevast sotsiaalmajanduslikku kui rahalist väärtust. Et kasvatada üht metsapõlvkonda just selliseks, nagu seda soovib inimene, tuleb näha päris palju vaeva. Alustades kultiveerimisest ja lõpetades uuendusraietega jäävad sinna vahele korduvad hooldusraied.