JUHTKIRI | Kui Raivo suutis, siis kuidas teie ei suuda?
Nüüd saab kindlalt öelda, et möödunud nädalavahetuse ulatuslikud liikluspiirangud ja -muudatused läksid Tallinnas asja ette: armastatud näitlejast Raivo E. Tammest sai raudmees. See, et Tamm jõudis laupäeval toimunud Tallinna Ironmani triatloni finišisse, oli ilma naljata tähelepanuväärne sündmus ja suur võit mitte üksnes talle endale, vaid tervele Eestile. Sellest sündmusest võib Eesti elanike tervisele sündida rohkem kasu kui haigekassa tervisekassaks ümbernimetamisest, sest eeskujudel, kellega saab ennast samastada, on suur jõud.
Tamme kui näitleja kõige laiemalt tuntud tegelaskujud – Allan telesarjas „Õnne 13” ja baarimees Illar „ENSV-s” – sarnanevad tervisekäitumiselt paljude Eesti meestega. See tähendab: nad võiksid tervislikumalt süüa-juua ja ennast rohkem liigutada. Ega ka Tamm ise polnud selle poolest alles eelmise aasta alguses, kui ta nõustus hakkama „Ironman 70.3 Otepää” hea eeskuju persooniks, sugugi ideaalne: ülekaaluline, sportlikult passiivne, liiga suure töökoormusega…
Praegu, poolteist aastat hiljem, on hiljuti 53-aastaseks saanud Tamm 20 kilo kergem ja suutis läbi teha ülima vastupidavuse ja visaduse etaloniks peetava võistluse. Vähe sellest, et ta tegi selle läbi – kes vaatas võistluse ülekannet ja kangelase pärastisi intervjuusid, võis näha, et suurema osa ajast nautis Raivo ettevõtmist täiega ja tundis sihile jõudmisest nakatavat rõõmu. Ilmselt tasuks neil, kes linnaliiklust segavatele rahvasportlastele viltu vaatavad, vähehaaval treenima hakata, et tervisespordi võlu omal nahal tundma õppida.
Iga Eesti elaniku eesmärk ei pea loomulikult olema teha läbi täispikk triatlon: 3,8 kilomeetrit ujumist, 180 km jalgrattasõitu, 42 km jooksu. Oma tervisele head tegemiseks piisab palju väiksematest sportlikest eesmärkidest. Kuid ka suurtel eesmärkidel ja üritustel, nagu laupäevane Ironman või septembris pealinna tänavatel peetav Tallinna maraton, on tervise edendamises oluline koht. Eesmärkide nagu „Jooksen Tallinnas” (ükskõik kas distants on 10, 21 või 42 km) seadmine aitab vastsetel spordiharrastajatel fookust hoida – trennile ei lööda käega, enne kui see hakkab mõju avaldama ja saab harjumuseks.
