Meil valitseb omavoli ja seadusetus, prokuratuur ja julgeolekuasutused käituvad karistamatult ning praegu puudub selle üle kontroll ja sanktsioneerimisvõimalus. Eriti tähelepanuväärne Kunmani intervjuus on see, et ta põrmustab praeguse justiitssüsteemi kaitsjate põhilise kaitseargumendi: et kohtunikud on sõltumatud. Tuleb välja, et ka kohtunikud – vähemalt mõned – tunnevad, et nad on süvariigi ees kaitsetud ning targem on vait olla ja teha nii, nagu öeldakse.

Teiseks on väga tähelepanuväärne seegi, kui raevukalt reageeris Kunmani väidetele ringkaitsesse tõmbunud justiitssüsteem. Minister, peaprokurör, riigikohtu esimees, kõrged (kaitse)politseiametnikud nõudsid sisuliselt, et avalikkus ei usuks väiteid ja süüdistusi, mis nende vastu õhku visati. Normaalses õigusriigis oleks taoliste süüdistuste peale tulnud esitada küsimus Lavly Perlingu sobivusest oma ametisse ning minister peaks palehigis usutavate ja konkreetsete näidetega selgitama, kuidas on kodanikud aga ka kohtunikud kaitstud prokuratuuri ja uurimisorganite omavoli eest. Selle asemel valiti õigeks mõistetud inimese kurjategijaks tembeldamine – asi, mis jällegi normaalses õigusriigis ei peaks üldse olema võimalik.

Eesti vajab hädasti justiitsreformi. Alama astme kohtunike valitavaks muutmine on sellest vaid üks osa. Kuni puudub kontrollmehhanism prokuratuuri ja uurimisorganite tegevuse üle, ei saa keegi olla kindel, et tema vabadus, varandus ja muud põhiõigused on ka tegelikult kaitstud. Täiesti selge on see, et praegune kartelliparteide seltskond, kes on osalenud sellise totalitaarsele riigile omase justiitssüsteemi ülesehitamises (kes nüüd putinist on?!) ei kavatse teha midagi praeguse süsteemi muutmiseks.

Vastupidi, saame näha raevukaid ja jõhkraid võtteid justiitssüsteemi igasuguse muutmise ära hoidmiseks. Ma ei välista, et kui Konservatiivne Rahvaerakond jätkab selle teema tõstatamist, hakkame nägema justiitsterrorit ka meie liikmete ja juhtkonna suhtes. Seda enam on põhjust süsteemi muuta. Kui tahame elada päriselt vabas ja õiglases riigis, ei ole meil õigust pilku kõrvale pöörata ja loota, et meid see kõik ei puuduta.

Totalitarismi esimene tunnus on see, et ta on tujukas. Hävitab inimesi lihtsalt selle pärast, et ta saab. Me ei tohi sellega leppida. Justiitsreform ei ole midagi vähemat kui võitlus meie kõigi vaba ühiskonna eest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena