Mart Helme avalik kiri peaminister Ratasele: Miks Eestis aastaid ei uuritud massiivset ja Venemaalt pärit ning meie rahvuslikku julgeolekut kahjustavat rahapesu?
EKRE esimees Mart Helme kirjutas avaliku kirja peaminister Jüri Ratasele, milles kutsub teda üles tegelema meie justiitssüsteemis tema sõnul "omavolitseva klikiga" ja Eesti pankades toimunud rahapesuga, kus "kõik ametnikud istusid käes rüpes". Avaldame allpool kirja täismahus.
Viimase nädala jooksul on kaks meie justiitssüsteemi seestpoolt praktikutena tundvat juristi esitanud valdkonda teravalt kritiseerivaid ning nii justiitsministeeriumi, prokuratuuri kui Kaitsepolitseiametit puudutavaid süüdistusi. Jutt käib veerand sajandit kohtuniku ametit pidanud Leo Kunmani intervjuust ajalehele Postimees ning vandeadvokaat Urmas Simoni Eesti Päevalehes ilmunud artiklist.
Esitatud süüdistuste sisu on lühikokkuvõttes järgmine: meie justiitssüsteemis vohab omavoli, prokuratuuri sekkub kontrollimatult kohtunike töösse, justiitssüsteemi kasutatakse poliitilise surve ja kättemaksu instrumendina ning Kaitsepolitsei sekkub ajakirjanduslike infooperatsioonide kaudu ka päevapoliitikasse. Kõik see toimub süüdistuste kohaselt tänu aastate jooksul välja kujunenud (kujundatud!) ja kindlat poliitilist agendat ellu viivate ametnike kollektiivsele ringkäendusele.
Teisisõnu: meie justiitssüsteemi on tekkinud omavolitsev klikk.
Teile, härra peaminister, on kindlasti teada ka, et nii justiitsminister Urmas Reinsalu, peaprokurör Lavly Perling kui ka riigikohtu esimees Priit Pikamäe on kõik esitatud süüdistused tagasi lükanud. Paraku on nende sõnad ebaveenvad, jäädes tasemele „esitatud on valeväiteid”. Samas ei ole nad neid „valeväiteid” argumenteeritult ümber lükanud ega avalikkusele selgitanud, millised protseduurid takistavad omavoli või kuidas need protseduurid toimivad, kui tekkinud on Kapo-prokuratuuri-kohtute ringkäendus.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eesti justiitssüsteemi ja eriteenistuste korrumpeeritusele ning poliitilisele kallutatusele tähelepanu juhtinud juba mõnda aega. Viimane näide eriteenistuste sekkumisest päevapoliitikasse leidis aset kuu aja eest, kui välisluure juht Mikk Marran teatas, et on paljastanud ärimeestest, diplomaatidest ja poliitikutest koosneva Venemaa mõjuagentide võrgustiku. Mida pole aga siiani järgnenud, on väidetavate mõjuagentide tegelik paljastamine. Küll on seda avaldust kasutatud aga Eesti poliitikale omaselt koordineeritud meediakampaanias siltide kleepimiseks ja praeguse, tegelikult juba Venemaale üha sarnasema „juhitud demokraatia” laadse võimusüsteemi oponentide halvustamiseks.
Lp. peaminister! Meie justiitssüsteemi ja eriteenistuste suhtes päevapoliitikasse sekkumise kahtlustuse esitamine on sedavõrd tõsine asi, et vabariigi valitsus ja loomulikult ka peaminister ei saa reageerimata jätta. Me räägime põhiseadusliku kriisi võimalikkusest, sellest, et meie demokraatia on muutunud või muutumas fassaadiks.
Pean vajalikuks, et kõigi süüdistuste (loe: kahtlustuste) alla sattunud persoonide ametikohustuste täitmine tuleb peatada, kuni esitatud süüdistuste paikapidavuses või paikapidamatuses on selgusele jõutud. See puudutab nii justiitsministrit, peaprokuröri, riigikohtu esimeest, Kapo peadirektorit kui välisluureameti juhti. On muide väga tähelepanuväärne, et kõik nimetatud ametnikud on istunud käed rüpes, jättes uurimata Eestis aastaid toimunud massiivse ja otseselt Venemaalt pärit ning meie rahvuslikku julgeolekut kahjustava rahapesu.
Pean samuti vajalikuks, et kõik nimetatud ametnikud tuleksid aru andma mitte üksnes riigikogu vastavatesse komisjonidesse, vaid ka suurde saali, kus rahvasaadikute küsimusi ei tohi limiteerida piiravate protseduuriliste reeglitega. Sedavõrd tõsiste süüdistuste puhul peab parlament samuti tingimata reageerima ning tegema kõik, mis vaja, et tagada põhiseadusliku korra tegelik toimimine riigis.
Härra peaminister, loodetavasti Te mõistate, et jutt ei käi mitte õigusriigi likvideerimisest ja võimude lahususe põhimõtte ründamisest, vaid vastupidi, vajadusest kaitsta õigusriiki ja võimude tegelikku lahusust seda seestpoolt õõnestava voluntarismi ja ringkäenduse eest. Lõppkokkuvõttes on küsimus ju selles, kas meie põhiseaduslik kord, vabadus ja demokraatia on vaid võlts fassaad, kui riiki suunavad üksikud jõu- ja repressiivstruktuurid, kelle puudub selleks mandaat ning kes ei anna oma tegevusest kellelegi aru.
Ma loodan, et Te mõistate: Teie vaikimine antud küsimuses mõjub kõrvulukustava kinnitusena sellele, et ka Teie kardate astuda vastu seaduslikkuse ja tsiviilkontrolli alt väljunud süvariigile ega julge tegeliku tõe välja selgitamiseks otsustavaid samme astuda. Sellega annate Te veenva kinnituse kahtlusele, et esitatud süüdistused peavad paika ning et nende lähem uurimine toob päevavalgele veelgi rohkem kuritarvitusi tõendavaid juhtumeid ja kaasab üha enam ka neid inimesi, kes süsteemi vastu siiani pole julgenud astuda, aga kes nüüd on avalikkuse toetust tundes valmis varjust välja tulema.
Mõistan Teie kartust ennast madala korruptsioonitasemega õigusriigina reklaaminud Eestis esile kutsuda tõsist poliitilist maavärinat. Meenutan Teile aga, et põrgu tee on ikka sillutatud heade kavatsustega. Näidake, et Te mitte üksnes sõnades ei talu mis tahes korruptsiooni, vaid ka praktikas olete korruptsioonivastaseks võitluseks valmis. Mitte ainult oma erakonnas ja Tallinna linnas - ning sedagi vaid sõnades – vaid ka kogu meie justiitssüsteemis.
Selleks jõudu ja meelekindlust soovides,
Mart Helme,
riigikogu liige,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees
