„Igapäeva nõiakunst” ehk Lood kunstnike tööde taga
Kogo on üks Eesti nooremaid galeriisid. „Igapäeva nõiakunst” on galerii kolmas näitus, kus on tööd Läti duolt GolfClaydermanilt, Soomest pärit Jaakko Pallasvuolt ning Eesti kunstnikelt Laura Põllult, Kristel Saanilt ja Anna Mari Liivrannalt. Eesti Päevalehele tegi näitusel ringkäigu kuraator Merilin Talumaa.
Kunstnike valikut põhjendab Talumaa huviga nende igapäevapraktikate vastu. „Mind huvitab argipäev, kunstiloome telgitagused. Galeriiruumis on ju alati kõik ilus ja esteetiline. Usun, et seda näeme me ka siin ruumis, ent mind huvitavad just need lood, mis on kunstnike tööde taga, nende igapäevaelus.”
Näitena toob ta valiku Laura Põllu töödest. Kahe aasta eest Köler Prize’i peapreemia võitnud kunstnik on viimased kaks aastat osalenud paljudes residentuurides eri maailma paikades. Selline enese rahvusvaheliselt nähtavamaks muutmine ja seeläbi erinevates paikades töötegemine tähendab ühtlasi ka kurnavat rännakut. „Pärast residentuuri tuleb seal tehtud tööd kokku pakkida ja… Tavaliselt järgnevad sellele väga olmelised probleemid, nagu kuidas tööd turvaliselt tagasi koju vedada ja kus uusi tehtud töid edasi hoida,” sõnab Talumaa, kes valis näituse jaoks töid Põllu 2016.–2018. aastal valminud skulptuuride hulgast.
Ta näitab galerii keskel ja ühel seinal asuvaid teoseid: see siin on Iraanist, see Jaapanist… „Kui skulptuure valisin, ütles Laura, et valin neid, mis on pidevalt uute pealetulevate näituste tõttu tema jaoks juba varju jäänud. Kui uusi projekte tuleb muudkui peale, jäävad eelmised tööd stuudiosse või lattu teadmata ajaks seisma,” räägib Talumaa.
Näituse nimega ehk enim otseselt seostuvat rituaalide hõngu leiab aga Kristel Saani teostest tehtud väljapanekus. Keraamikat õppinud kunstnik tegutseb praegu suure osa ajast Vancouveris stsenograafina, tehes töid filmidele ja seriaalidele. Sellest hoolimata on ta sel suvel jõudnud Eestis teha mitu näitust nii üksi kui ka koostööna. Kogo galerii näituse puhul on Talumaa valinud Saani tööde keskmesse 2012. aastast pärineva video. Sealt paistab igapäevarituaal, kus kunstnik on loonud sisuliselt koduspaa: šokolaadikrõbinad vannis, kõrval solaariumipäike. „Ta suudab ükskõik millise olukorra humoorikalt lavastada – see ongi justkui tema kui kunstniku igapäeva nõiakunst,” leiab Talumaa.
Video kõrval ripub muuhulgas üks juuksesalk. „Paljudel kunstnikel on obsessioon midagi koguda, Kristel kogub näiteks juukseid. Ta on kogunud ka salvrätte, millega igapäevaselt meiki maha võttis. Neistki on ta teinud suurepäraselt kauni näituse,” toob Talumaa näite, kuidas teosed sünnivad vägagi argistest asjadest.
Kogujana nimetab ta ka Anna Mari Liivranda, kelle vasktorudest skulptuur on paigutatud Saani tööde kõrvale. Tavaliselt seina taha või sisse peidetud vasktorudest on Liivrand loonud skulptuuri, millest hõngub auru ja roosilõhna. „Ta muudab argiste asjade vormi alati nii võluvaks, et neid on algses funktsioonis raske kujutleda,” leiab Talumaa. Skulptuur ise on aga tõeliselt elav hing. Selleks et ta ette nähtud moel töötaks, peavad galerii töötajad skulptuuri iga päev hooldama.
GolfClaydermani tööd on aga teistlaadi. See Läti duo tegutseb aktiivselt ja teadlikult eneste brändimise nimel. Kogo galeriis on neilt video moešõust, millesarnaseid on nad teinud üksjagu. 2016. aastal alustasid kaks noort kunstnikku performance’itega. Näituste avamistel, mille glamuur on võrreldes näituse eelarvega sageli proportsioonist väljas, korraldavad kunstnikud pilana toore Ida-Euroopa esteetikaga catwalk’e. „Nende iroonia käib selle pihta, kuidas tänapäeval eeldatakse, et kõik peab olema väga professionaalne ja rahvusvaheline juba siis, kui kunstnikuna alles alustatakse,” ütleb Talumaa.
GolfClaydermanile mõjuvad vastandlikuna Helsingist pärit Jaakko Pallasvuo sketšid galerii vastasseinal. Ka tema ironiseerib kunstimaailma üle, aga pigem sellise kunstniku positsioonilt, kes on väga suurejooneliselt alustanud. Ta on osalenud näitustel üle kogu maailma, ennekõike USA-s ning Põhja- ja Lääne-Euroopas. „Siinses regioonis on Pallasvuo töid pigem vähe näidatud, mistõttu on tema loomingut olnud ülimalt põnev praeguse näituse kontekstis näidata. Minu jaoks oli oluline esitleda tema töid igapäeva-kunstiloome protsessi näol, tuues esile just isiklikke läbielamisi, vastuolusid ja sisemonolooge igapäevapraktikas,” sõnab Talumaa. Pallasvuol on ka menukas Instagrami konto, mille tema nime järgi lihtsalt leiab. Seal ironiseerib ta inimeste igapäevaste Instagrami postituste ja ka kunstimaailma üle.
