REPLIIK | Tagasi tunglemisse
Minu jaoks kaasnes Nõukogude okupatsioonist vabanemisega üks väike füüsiline unistus: mitte kunagi enam seista järjekorras, mitte iial enam tungelda mingi hüve nimel. Muidugi ületavad inimese vajadused alati võimalusi, kuid olgu siis barjäär pigem suutlikkuses hüvesid välja teenida, mitte oskuses õigel ajal küünarnukiga äsada.
Nn tasuta ühistransport on toonud paljudes kohtades nõukogude aja tagasi. Hea, kui varem tühjad bussid sõitjad leiavad. Ometi näitab mitmete Eesti piirkondade kogemus, et ega nad nii tühjad olegi. Ise tean, et kui peaksin üksainuski kord tundma kitsa bussi pitsitust või veel hullem, maha jääma, oleks see ka viimane kord sovetlikku teenust tarbida, ükskõik kui kahju mul keskkonnast poleks. Inimväärikus tühjas autos maksab paraku rohkem.