Martin Noorkõiv: kuidas parandada maailma ja vältida uue aristokraatia sündi?
Ma olen viimasel ajal palju mõelnud selle peale, kuidas maailmas äärmuslikku ebavõrdsust vähendada ning koos sellega ka demokraatia kriisist välja aidata – kuna ebavõrdsus on hea pinnas poliitiliseks radikaalsuseks.
Kuid kui suur üldse on ebavõrdsus maailmas täna?
OECD uuring näitab, et OECD riikides on ebavõrdsus viimase poole sajandi kõrgeim. 10% rikkama elanikkonna keskmine sissetulek ületab üheksakordselt 10% vaesema oma, veel 25 aastat tagasi oli see vahe seitsmekordne. Väljaspool OECD riike on see vahe aga veelgi suurem. [1]
Globaalselt võtab olukorra kokku järgnev statistika. Rohkem kui 70% maailma elanikkonnast omab alla 10 000 dollari vara - see teeb kokku 3% kogu maailma jõukusest. Kõige rikkamad (vara alates 100 000 dollarist), keda on maailma elanikkonnast 8.6%, omavad 85,6% maailma jõukusest! [2]
Kust see tuleb?
Eelmainitud OECD statistika oli sissetulekute kohta, kuid probleem ei tulene tegelikult sissetulekute ebavõrdsusest. See ei tule näiteks sellest, et 1980ndatel oli Fortune 500 ettevõtete juhtide ja töötajate palgaerinevus paarikümne ja nüüd paarisaja, isegi paarituhande kordne [3]. Kuigi ka see on teataval määral problemaatiline, siis võrreldes sellega, millest ma siin räägin, on see üsna ebaoluline.