Energiatehnoloogiate ülehomne päev – vesinik!

Tasub mõista, et vesinikuenergeetika on ammu väljunud pelgalt teadus-arendustegevuse tasemelt.

Praegu, mil me oleme selle sajandi kolmanda kümnendi künnisel, on paslik mõtelda, millised on need energia tootmise protsessid, mis lähikümnendil maailma mõjutama hakkavad. Ilmselt on kolm olulisemat protsessi termotuuma reaktsiooni Tokomak reaktori projekt ITER, akude ja superkondensaatorite kasutuselevõtt ja areng ning vesinikul põhinevad energiatootmise ja -salvestamise tehnoloogiad.

Vesinikuenergeetikast rääkides ei saa läbi terminita „kütuseelement”. Kui täna teab iga koduperenaine ja lapski, mis asjad on bensiinimootor ja diiselmootor, siis juba järgmise paari aastakümne jooksul juurduvad meie tavateadmisse tõenäoliselt ka sellised mõisted nagu madalatemperatuuriline polümeerelektrolüüt-kütuseelement, madalatemperatuuriline otsemetanool-kütuseelement, kõrgetemperatuuriline tahkeoksiid-kütuseelement jne. Nende abiga liiguvad tulevikus meie autod, bussid ning nende kütuseelementide energiaga hakatakse varustama ka meie kodusid, nagu järjest enam tehakse tänapäevases Jaapanis.