Abipolitseinik Metlev: linnaäärses getos kerkib koletis, kellele meeldib autosid põletada, politseid kividega loopida ning illegaalset relva hankida
Abipolitseinik Sergei Metlev kritiseeris Tallinna linna selle eest, et Lasnamäe idaossa rajatud sotsiaalmajade näol on linn loonud geto, kus saavad kasvada vägivaldsed noortekambad, mille tegudest on Delfi ja Päevaleht viimastel päevadel palju kirjutanud.
Tallinna noortejõukude vägiteod on fookuses. Järgneb pikem sõnavõtt. Pika kogemusega abipolitseinikuna olen seda aastaid näinud – probleem vana, ent tulevik võib olla veelgi süngem. Meie silme all kerkib vaikselt koletis, kellele meeldib autosid põletada, politseid ja tuletõrjet kividega loopida ning täisealiseks saamisel illegaalset relva hankida. Tema nimeks on linnaäärne geto.
Lasnamäe lõppu on omal ajal ehitatud Raadiku elamukvartal, kuhu on antud korterid paljudele tublidele peredele, ent sinna on kompaktselt pressitud ka üle linna korjatud probleemsed pered ja üksikisikud. Lasnamäe lõppu (ja Maardusse) kolivad aktiivselt madalama sissetulekuga ja nõrgalt lõimunud Ida-Virumaa inimesed. Piirkond on iga aastaga ülejäänud Tallinnast aina rohkem majanduslikult, kultuuriliselt ja keeleliselt isoleeritud.
Noored halva mõju alt välja
Kardan, et suurema kriisi puhul võib see probleem saada ka tugeva rahvuslik-keelelise värvingu. Kuni pole veel liiga hilja ja Rootsi või Prantsusmaa eeslinnade saatus pole meid veel tabanud, tuleb loobuda keerulise sotsiaalmajandusliku olukorraga inimeste kontsentreerimisest ehk hajutada munitsipaal- ja sotsiaalkorteripinnad.
Noored, kes on absoluutselt kontrolli alt väljas, tuleb suunata elama ja õppima vabariigi teise otsa –Valka, Võrru jne, kus nad ei ole vana seltskonna mõju all ja kus nendega on lihtsam tegelda. Kui eraldada riigieelarvest isegi üks miljon eurot, siis saavad sajad abivajajad noored pool suve veeta heas laagris kuskil mere ääres või metsa vahel. Noortele rikkujatele suunatud programmid peavad olema mitte kaheaastased projektikesed, vaid püsitegevused, mida korraldavad lepingu alusel selle spetsialiseerunud organisatsioonid.
Praegu on komandanditund alla 16-aastastele suvel alates 00.00, muul ajal alates 23.00. See tuleb kehtestada kõigile alaealistele igal ajal alates 23.00, kui nad on ilma sugulasest saatjata.
Mina keeldun kartmast
Psühholoogid kinnitavad, et alaealistel on madal empaatiavõime, piiratud arusaam oma tegevuse tagajärgedest ja mõnedel ka usk, et nende vanus teeb neid seaduse suhtes immuunseks. Kahjuks on nii, et isegi kui noortele suunatud tegevused on väga hästi korraldatud, on neid, kelle puhul lootust on väga vähe. Nad peksavad ja röövivad edasi, naeravad justiitssüsteemi ja noorsootöötajate sõbralikkuse üle, nimetades neid "naiivseteks lollideks". Selliste noorte peas tekkib kujutlus "oma territooriumist", kus kehtib nende alternatiivõigus. Alaealised või mitte, aga korralikel kodanikel, keda pekstakse ja röövitakse ei ole vahet. Ränk ja korduv kuritegu peab tooma kaasa riikliku reageeringu, mis kägistab juba eos kuritegelikku alternatiivkorra teket.
Mina ei ole nõus kartma oma sõprade ja enda elu pärast Tallinna südalinnas jalutades, sest "nad on ju veel lapsed". Vangla ei saa olla alaealiste puhul välistatud. Kui humaansus ja mõistmine hakkavad iseennast hävitama, siis tuleb ette näha selge punane joon. Ja loomulikult ei alahindaks ma ka politsei igapäevast tööd tänavatel – oleks ainult piisavalt patrulle, et parke kogu aeg korralikult kontrollida, rikkujad kinni pidada. Mina püüan vormis olles alati vestelda, selgitada piirangute ja seaduste taga olevaid ideid, mis on mõeldud elu paremaks tegema. Noorte puhul ei tohi isegi sanktsioonita pisirikkumisi ignoreerida. Iga pisiasi on oluline. Ja inimesed – pange tähele noorteprobleeme ja andke alati teada kohalikule omavalitsusele, koolile, politseile!
