Vastulöök noortekaristajatele: vanglast väljub reeglina kurjategija, mitte ümbersündinud inimene

Mõtleme, mida teha õigusega pahuksisse sattunud noortega.

Noortekampade vägivallalained on põhjustanud meie ühiskonnas moraalse paanika, mis eelkõige väljendub häältes noori karmimalt karistada, suunata nad otseteed vanglasse. Vangla võibki turvatunnet ajutiselt suurendada - täpselt nii kaua, kuni noor on vanglas. Täna väljub vanglast siiski reeglina kurjategija, mitte ümbersündinud inimene. 

Noorte, alla 18-aastaste vanglast vabanenute korduvkuritegevus on teistega võrreldes märksa suurem. Reaalse vangistusega karistatakse alaealisi üldjuhul juba siis, kui alaealine on juba varem kriminaalkorras karistatud. 80% vanglast vabanenud alaealistest satub kahe aasta jooksul uuesti ülekuulamisele, kusjuures  neist umbes 60% juba esimese poole aasta jooksul pärast vabanemist. Seega on ülioluline, mida tehakse noortega vanglas, kuivõrd see ühiskonda huvitab, ning mil moel ühiskond vanglast vabanejad pärast vastu võtab.