Riina Solman: Raimond Kaljulaid võiks oma keigarliku upsakuse unustada ja venekeelseid tallinlasi tegelikult aidata
Isamaa liider Helir-Valdor Seeder vastas mõttele raevuka kirjutisega, millel pealkirjaks „Meie pole nõus andma oma lapsi lõimumiseksperimendi katsejänesteks“. Sellele vastas omakorda keskerakondlane, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kes nägi Seederi seisukohtades ilmseid viiteid segregatsiooniaegsele USA-le. Kaljulaidi mõtteist on nüüd võtnud tuld Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni juht Riina Solman, kes soovitab keskerakondlasel vaadata, millisesse rappa on keskpartei tegematajätmiste tõttu Tallinna keelepoliitika jõudnud.
Raimond Kaljulaidi rünnak Isamaa suunal, sest soovime võtta sihiks ülemineku eestikeelsele haridusele, on näide sellest, kuidas poliitik üritab enne valimisi venekeelsele valijale meelejärele olla, mõni ütleks isegi pugeda.
Endise turundustöötajana ei unustanud abilinnapea Isamaad paika panemast ja kleepis 7.09 Delfis avaldatud loos silte võtetega, mis pärit Edgar Savisaare aegsest tööriistakastist. Justkui see pisendaks Isamaad ja meie järelejätmatut soovi Eesti Vabariigis keeleseadust täita. Keskerakondlase süüdistus, et Isamaa nägemus eestikeelsest haridussüsteemist viib meid segregeeritud ühiskonda, on seda hämmastavam, et just Keskerakonna poliitika tulemusena on meie ühiskond täna segregeeritud.
Nahaalsus võis talle kasu tuua turundustöös Savisaare ajal. Kuid täna, uuenenud Keskerakonnas, kus endisest kampaaniameistrist saanud Põhja-Tallinna linnaosa vanem, võiks vanad võtted jätta ja olla linnosavanem sisu poolest. Tallinlaste eest seismisel tuleks keigarlik upsakus unustada, kuna just pealinnas on töö eesti keeleseaduse täitmise ja tasuta keelekursuste korraldamisega olnud väga puudulik. Alates presidendi ja isamaalaste unistusest, et alustame Eesti pealinnas eesti keele selgeksaamisega juba lasteaias, on töö kohati täiesti tegemata või praktikas vähetoimiv. Tallinna linnas on siiani kehtinud eesti keele õppimise-mitteõppimise osas nende poliitikute huvid, kes koguvad venekeelselt elanikkonnalt häältesaake, mis on neid viimased 17 aastat linnas ainuvõimul hoidnud, hoides samal ajal ka venekeelset elanikkonda enda loodud inforuumis. Eesti keele muukeelsetele lastele selgeksõpetamise pärast ei ole Keskerakonna Tallinna poliitikud alates iseseisvuse taastamisest ülearu muretsenud.
Kaljulaid jätab Isamaad rünnates targu rääkimata, mis plaani tema muukeelsele elanikkonnale keele selgekssaamiseks pakub, küll aga ehib ennast võõraste sulgedega. Kalamaja avatud kooli avamise autorlus on olnud puhtalt selle kooli juhtide suur töö ja vaev, mille eest ei peaks linnaosavanem endale ordenit rinda riputama.
Tema arvamusest võis ühe peenikese plaani - meeldida venekeelsele valijale – välja siiski lugeda. Mitte ühtegi muud ettepanekut seal ei olnud, peale sõnumi, et mingit muutust oodata ei ole.
Kuid mida ootaks ühelt Tallinna juhtpoliitikult tegelikult? Elanike aitamist ja ka venekeelsete elanike aitamist paremale elujärjele. Viimaste aitamist tõesesse infovälja ja lõimumisele Eesti ühiskonnaga, Eesti inforuumi. Aidates vene emakeelega inimesi luues neile Tallinnas tingimused tasuta eesti keele õppimiseks. Kõik uuringud kinnitavad, et hea keeleoskus aitab paremini Eesti ühiskonnas hakkama saada ja tööalast karjääri teha.
Meie tänane haridussüsteem rikub aga otseselt venekeelse elanikkonna inimõigusi, on riigile majanduslikult kulukas ja poliitiliselt kahjulik. Sellise olukorra jätkumine oleks kasulik Keskerakonnale, aga tooks kahju ülejäänud riigile.
Ainult üks väike kõnekas fakt Tallinna linna näitel näitab, mida on Keskerakonna juhtivpoliitikud Tallinnas eesti keele õpetamise osas ette võtnud: Tallinnas ei vasta seaduses kehtestatud keelenõuetele tänavukevadise seisuga 297 koolieelse lasteasutuse pedagoogi ja 112 kooliõpetajat. Kas nad on selles süüdi, et neilt ei ole juba pikki aastaid nõutud keeleseaduse täitmist? Pigem mitte. Paljud meist üldse teavad, kas ja kuidas on järelkontroll ja õpetajate järelelaitamine Tallinna linnas korraldatud.
Taasiseseisvumisest kuni tänaseni, on Keskerakonna Tallinna juhtivpoliitikud, sh Raimond Kaljulaid, ratsutanud venekeelse linnakodaniku inimõiguste seljas ja ajanud neile nende oma raha eest puru silma, tegemata erilisi pingutust selleks, et elanikud saaksid täisväärtuslikult Eesti keele – ja kultuuriruumi kuuluda.
Täna menetleb Tallinna linnavolikogu ca 33 miljoni eurost lisaeelarvet. Linnal on raha olemas, aga prioriteete, mis näitaksid üheselt, et eesti keele õpe ja keeleseadus on olulised, sellest ei paista.
Isamaa erakonna juht Helir-Valdor Seeder ütles oma Delfile kirjutatud artiklis, et me ei anna oma lapsi kakskeelse kooli eksperimentide tegemiseks. Milliseid eksperimente Seeder silmas pidas? Me ei saa ignoreerida Eesti rahvastiku paiknemise reaalsust. Eestikeelsele õppele ülemineku käigus ei tohi kannatada meie eestikeelsete koolide keskkond. Ida-Virumaal on juba täna tekkinud olukord, kus eestikeelsed pered saadavad praegu oma lapsed mujale Eestisse õppima, sest kuigi piirkonna kool on vormiliselt kakskeelne ühtne kool, kardavad lapsevanemad, et ta muutub pigem venekeelseks õppeasutuseks. Isamaa on veendunud, et venekeelsed lasteaiad ja koolid tuleb järk-järgult üle viia täielikule eestikeelsele õppele ja selle käigus tuleb arvestada eestikeelsete perede huvisid.
Ise loodan, ehk saavad ka tänased linnajuhid üle sellest hirmust, et venekeelsete linnakodanike hea eesti keeleoskuse korral kaob Keskerakonnal venekeelse valijaskonna monopol.