Kätlin Konstabel: kas lapsi peab võõrutama kampadest vanem või hoopis küla?

Seoses Tallinnas pahandustega silma jäänud noortekampadega on palju räägitud sellest, kuidas nende noortega ikka toimida - kas noortekamp on okei või automaatselt on pättused õhus, kas panna kohe vangi või piisab siiski noorsootööst või hoopis kampade kogunemispaikades jalutamas käivatest ministritest. Tihti kumab läbi ja öeldakse otse välja seegi, kuidas täiskasvanud tunnevad nö probleemseid noori mõjutada püüdes tihti ikkagi täielikku abitust.

Mulle näib, et osa abitusest ja segadusest on tingitud asjaolust, et kuigi kõigi misiganes käitumis-või psüühikaprobleemiga laste ja noorte puhul tuuakse välja, kuidas nende toetamisel ja kasvatamsiel on roll nii kodul kui koolil, on tegelikult meil selgeks rääkimata, milline täpselt peaks see rollijaotus olema, millist tuge peaks suutma pakkuda üks ja millist teine. Jagatud vastutusega igas eluvaldkonnas kipub pahatihti juhtuma teadupärast nii, et kui vastutavad kõik ja kuidagi ebamääraselt, siis ei vastuta tegelikult keegi ja igaüks vaatab süüdistavalt teiste poole.