Daniel Gros: sisserändevastasuse taga võib osaliselt olla naistepuudus

Ida-Saksamaal oli juba enne noori mehi rohkem kui noori naisi. Sisseränne suurendas noorte meeste hulka veelgi.

Pärast 2015. aastat, mil sisserändajate vool Euroopasse oli suurim, on nende saabumine peaaegu kõikjale vähenenud. Ometi on migratsioon Euroopa Liidu poliitilistes aruteludes endiselt tähtsal kohal. See vihjab, et populistlik ja sisserändajate vastane hoiak ei tule tegelikult sellest, et peavoolupoliitikud ei suuda kaitsta Euroopa piire.

Sisserändajate arv hakkas langema juba enne, kui immigrantide vastased poliitilised juhid said Itaalias võimule või kui immigratsioonisurve peaaegu kukutas Saksamaa koalitsiooni. See on suuresti EL-i jõupingutuste tulemus: leping Türgiga, mille eesmärk on peatada süürlaste piiriületused Kreekasse, koostöö Liibüa sõjaväeliste rühmitustega ja surve Sahara transiitriikidele, et nad sulgeksid oma piirid. Tänu nendele meetmetele on Euroopa muutunud justkui kindluseks.

Miks siis on sisseränne endiselt paljude eurooplaste meelel? Vastus võib olla majanduslik: need, kes saabusid aastatel 2015–2016, on tööturu tasakaalust välja löönud. Nimelt: üha enam suureneb konkurents madala kvalifikatsiooniga sisserändajate ja madala kvalifikatsiooniga kodanike vahel. On ka tõsi, et kõige enam tunnevad Euroopas välismaalaste vastu vaenu just madala kvalifikatsiooniga töötajad.

On alust arvata, et kaalul on rohkemgi kui majanduslikud küsimused. Esiteks, migratsioonivastane (täpsemalt välismaalaste vastane) võitlus on muutunud vägivaldseks mitte ainult Itaalias, kus on toimunud mitu sisserändajate tulistamisjuhtumit, vaid isegi üldiselt korda armastaval Saksamaal.

Ida-Saksamaal Chemnitzi linnas puhkesid pärast seda, kui kaks noormeest, üks Iraanist, teine Süüriast, olid tapnud sakslase, vägivaldsed kokkupõrked parempoolsete meeleavaldajate, politsei ning vastumeeleavaldajate vahel. Toetus parempoolsele parteile Alternative für Deutschland (AfD) on Chemnitzis ja ümberkaudses piirkonnas suur, enamik rünnakuid välismaalaste vastu toimus endise Ida-Saksamaa uutes liidumaades.

Kuritegevus ja tööpuudus ei saa seda järsku puhangut selgitada. Chemnitzis on vähem välismaalasi kui paljudes teistes sama suurtes Saksamaa linnades ja kuritegevus on seal üldiselt kontrolli all. Tööpuudus Saksamaal langeb ning Chemnitzis pole see ka eriti kõrge, vaid 7%.

On veel üks võimalik seletus ja see põhineb evolutsioonipsühholoogial. Rändega seotud aruteludes üks harva mainitud seaduspära on meeste osatähtsus pagulaste ja varjupaigataotlejate hulgas. Viimase kolme aasta jooksul moodustasid mehed, paljud vanuses 18–35, enam kui kaks kolmandikku kõigist Saksamaal varjupaika otsivatest inimestest. Pagulaste osatähtsus Saksamaa kogurahvastikus on küll väike (2,5%), kuid Saksamaal elavate noorte meeste populatsioonis on põgenike osakaal palju suurem.