Eesti Metsa Abiks koordinaator: miks nimetavad majandusradikaalid jätkusuutlikku mõtteviisi äärmusluseks?

Maailma ressursside jätkusuutliku majandamise vaadet on peavooluideoloogias pikka aega nimetatud äärmusluseks. Ka kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) aktiviste on sildistatud „roheäärmuslasteks“ ning süüdistatud neid radikalismis, kuigi me juhindume oma tegevuses alati seadustest ning argumenteeritud diskussioonist.

Vihakõnede asemel kutsume üles tasakaalukusele ning konstruktiivsusele, edastades sõnumit, et ei ole mitte metsade majandamise vastu, vaid metsade säästliku majandamise poolt. Ometi vaadatakse metsakaitsjate reaalsetest argumentidest järjekindlalt kõrvale, tegeledes metsamajanduse üle arutlemise asemel väärkujutluste levitamise ja otsese laimuga. Olgu sellise ideoloogia kandjad selles artiklis defineeritud kui „majandusradikaalid“.

Rahumeelsete, meie maa paremasse käekäiku panustada soovivate inimeste tegevust nimetatakse ERR-is ajakirjaniku eeldatavalt objektiivse suu läbi „agressiivseks roheaktivismiks“. Leningradi Metsatehnilise Akadeemia lõpetanud Peeter Krimm väidab aga Postimehe Maa Elu külgedel, et kodanikuaktivistid on oma huntide kohase andmestiku ise välja mõelnud. Tegelikult pärineb EMA teave Keskkonnaagentuuri spetsialistilt Marko Kübarsepalt, kes on ühtlasi üks paremaid hunditundjaid Eestis.

Samuti tõlgendab Krimm tendentslikult ennustusi metsaressursi kokkutõmbumise kohta, leides, nagu tähendaks puiduressursi koomale tõmbumine lähema kahekümne aasta lõikes ja praeguse raietempo jätkudes ilmtingimata väidet, et „paarikümne aasta pärast on kõik täiesti lage“. Säästva metsanduse eestkõnelejad räägivad hoopis vana, nüüdsel ajal juba ka keskealise („küpse“) metsa liiga kiirest vähenemisest, samuti elurikkuse pidevast kahanemisest ja rekreatiivsete rohealade ning metsaga seotud kultuuriväärtuste rüüstamisest. Võsastunud lagealad või noored monokultuursed männi-, noore- ja kaseistandikud neid funktsioone ühenduse hinnangul ei kanna.