Keskerakondlane: meie pensionitõusu plaani kriitikaga viskab Reformierakond kive vaid enda pihta

Kuigi kiputakse väitma, et valija mälu on lühike, siis veelgi lühem kipub olema valitava oma. Nii tundub lugedes reformierakondlase Urve Tiiduse artiklit, milles ta tõdeb, et Keskerakond lubas pensionitõusu juba 2015. aastal. Vabariigi valimiskomisjoni andmed appi võttes selgub aga šokeeriv tõsiasi – valimised võitis Reformierakond, kes sai 30 mandaati ning moodustas taas valitsuse, kuhu järjepanu on kollane erakond kuulunud pea 20 aastat.

Jättes kõrvale tuntumad lubadused, mille seas on viie rikkaima riigi hulka viimine ja muu selline, on Reformierakond kunagi hoolinud sõnades ka eakate toimetulekust. 2007. aastal lubati kahekordistada pensione. Peaminister Andrus Ansip kuulutas: „Iga pensionär teab väga hästi oma praeguse pensioni suurust. Korrutades selle summa kahega, saate teada, kui suur on teie pension nelja aasta pärast!”

Lubadus, mis sai teoks Keskerakonna ajal

2011. aastaks pidi pension tõusma seega 6200 kroonini, tänases vääringus 396 euroni. Tegelikult oli pension aastaks 2011 270 eurot ehk rohkem kui 100 eurot lubatust vähem. Toonaste hindade juures oli ja on see siiani ilmselgelt märkimisväärne summa. Alles täna, Jüri Ratase valitsuse ajal, on keskmine pension veidi enam kui 400 eurot. Summa, mida kümme aastat tagasi Reformierakond lubas.

Et mitte olla ebaõiglane endise võimuerakonna osas, tuleb välja tuua, et erakorralise pensionitõusu on Reformierakond kunagi siiski valitsuses teinud – siis kui oli Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon ning sotsiaalministriks keskerakondlane Jaak Aab. Aasta oli siis 2005, mil kahe järjestikkusega aastaga tõusis pension 40%. Selle tõusuta oleks praegune pension 100 euro võrra väiksem.

Erakorralise pensionitõusu on Reformierakond kunagi siiski valitsuses teinud – siis kui oli Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon ning sotsiaalministriks keskerakondlane Jaak Aab. Aasta oli siis 2005.

Tuleme aga tagasi tänapäeva. Võimu teostades kippus Reformierakonna suhtumine olema my way or the highway või teisisõnu: minu ideed on tõeline lust ja ülejäänule tuleb näidata ust. Nende juhitud koalitsioon lagunes 2016. aasta lõpus. Seda ajal kui riigieelarve oli suuresti juba läbi vaieldud ja otsapidi ammuilma riigikogus. Eelarvet nullist alustada polnud võimalik. Küll aga suudeti muuta viimasel hetkel väga märgilisi asju, mis tänaseks oleks toonud kallima autokütuse või vähendanud turismi.

Kaks versus kakskümmend

Näiteks tühistati diiselkütuse aktsiisitõus, mis oleks sellest aastast Urve Tiiduse kodupartei juhtimisel kehtima hakanud. Ära jäi ka majutusettevõtete käibemaksu tõus 14 protsendile kaheksalt, mis oleks kahtlemata olnud hoopis negatiivsema mõjuga turismisektorile kui Tallinnas idee tasandil olev turismimaks. Kristen Michali arvates on muide kohutav idee võtta näiteks euro Eestit külastavalt turistilt. Etem olnuks majutusettevõtetele 6% käibemaksu juurde laduda. Seega pole Keskerakonnal olnud tegelikult kahte aastat pensioneid tõsta, nagu väidab Tiidus.

Lisaks on selle kahe aasta jooksul tehtud rohkelt muud. Näiteks madalat ja keskmist palka teenivate inimestele tõi kuni 64 lisaeurot kuus tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni 180lt. Reformierakonna lubadus on see määr jätta kõigile. Riigieelarve kulu üle 200 miljoni ehk samas suurusjärgus, mis pensionitõus. Tulu 400 eurot saavale pensionärile seeläbi null, 2100 eurot ja enam teenivale inimesele aga ümmargune 100 eurot.

Neid aastaid, mis Reformierakonnal on olnud võimalik üht või teist asja teha, on olnud rohkesti. Ükskõik, kas räägime pensionitõusust või eestikeelsest haridusest venekeelsetes koolides.

Neid aastaid, mis Reformierakonnal on olnud võimalik üht või teist asja teha, on olnud rohkesti. Ükskõik, kas räägime pensionitõusust või eestikeelsest haridusest venekeelsetes koolides, mille avastas valimisteemana endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. Temagi peab sotsiaalmeedias reklaami tehes eesti keele õpetamise suurimaks takistuseks läbi aegade enamjaolt opositsioonis istunud Keskerakonda, mitte enda tegematajätmisi ministrina. See oli Tallinna linnavõim ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes suunanud lisaraha venekeelsetesse lasteaedadesse eesti keele paremaks õpetamiseks. Samm, mille oleks kas või Ligi võinud ammuilma praeguste lubaduste asemel ära teha.

Kokkuvõttes pole ma kindel, et Reformierakonna meediastrateegia rääkida sellest, kuidas suhteliselt hiljuti võimule tulnud Keskerakond ei tohiks peaministrierakonnana valimisteks lubada midagi, on parim variant pikaajalist tegelikkust ja valijate mälu arvestades. Kõigepealt tuleks ikkagi vaadata tähistaeva all tormlevale merele ja mõelda, et ega visatud lutsukivid bumerangina tagasi pöördu.