Mart Pukk: mis maailmavaade? Poliitik on elukutse nagu taksojuht, ehitaja või treial

Järgmise aasta 3. märtsil toimuvad taas riigikogu valimised, 26. mail valime europarlamenti, sellega seoses on poliitika ja poliitikud hakanud järjest enam inimeste teadvusesse trügima. Leidub kirglikke ühe või teise erakonna toetajaid, kelle arvates nende lemmiku kaotus tähendaks ühtlasi tsivilisatsiooni lõppu. Leidub kiretuid kodanikke, kes leiavad, et niikuinii ei muutu midagi. Leidub fanaatikuid, kelle arvates on kõik poliitikud pätid ja vargad.

Tegelikult on poliitikas tegutsejad täiesti tavalised inimesed, neil on samad unistused, tahtmised ja vajadused nagu kõigil teistel. Poliitika on paljudele osa toitumisahelast, see toidab ja katab poliitikuid ja nende peresid samamoodi nagu teised eluvaldkonnad, ehitus, meditsiin, transport, tööstus, teadus jne.

Poliitikud pole ainult rahvasaadikud, ministrid ja volikogude valitavad juhid (Eestis on neid kokku ligi 2000, 6 + 101 + 1729), vaid ka nende poliitilised nõunikud ja erakondade kontorites töötavad ametnikud. Kahjuks on poliitilises toitumisahelas ka mingi hulk erakondliku kuuluvusega „spetsialiste”, kes oma koha saanud tubli parteitöö eest.

Inimene tahab ikka olla seal, kus parem, olgu see parem siis palk, seltskond, keskkond, eneseteostamis- ja arenemisvõimalused. Keegi ei imesta, kui ajakirjanik või mõni muu spetsialist läheb konkurendi juurde sama tööd tegema, ju seal on parem. Veidi koomuskim tundub asi siis, kui riigikogu fraktsiooni nõunik lahkub ametist, et paar päeva hiljem sama ametit teise fraktsiooni juures pidama hakata.

Kui aga riigikogu saadik lahkub erakonnast ja fraktsioonist ning liitub teise erakonnaga hakatakse kohe hurjutama, et kuhu on jäänud maailmavaade ja ideaalid. Ju siis neid ideaale polnudki või on hoopis muutunud erakond, mille liikmeks kord astuti.