Erkki Bahovski: kas on õige hakata kohe immigratsioonivastaseid parteisid nimetama natsistlikeks?
Erkki Bahovski leiab vastualuses Evelyn Höglundi artiklile, et rootslaste natsismilembusega Rootsi Demokraatide valimistulemust põhjendada ei saa ja seetõttu ei peaks immigratsioonivastaseid erakondi automaatselt natsistlikeke nimetama.
Mõningase üllatusega lugesin Evelyn Höglundi kirjutist, milles lugupeetud Jaak Jõerüüdile ja mulle omistatakse väiteid, mida me olevat öelnud Vikerraadio „Välistunnis“.
Mida siis Höglund konkreetselt mulle ette heidab? „Jõerüüt ja Bahovski leiavad, et Rootsi Demokraadid (RD) on „igati tavaline partei“ ja nende nimetamine äärmuslikuks on väär, sest nende sõnul nii suurt toetajaskonda omav erakond ei saa just oma suuruse tõttu olla äärmuslik. Kummaline väide,” kirjutab Höglund. „Julgen siiski väita, et justnimelt Rootsi ühiskonnas on Rootsi Demokraatide seisukohad äärmuslikud. Nagu valimised näitasid, 82 % elanikkonnast neid ei toeta.“
Olin ülltatunud, kuna vestluses, mille Facebookis maha pidasime, sain enda arvates võimaluse öeldut selgitada. Tundus, et vaidlus on lõppenud. Aga ei.
Höglund on kasutanud nippi panna Jaak Jõerüüdi ja minu tagasihoidlik isiku väljendatus seisukohad ühte – tegemist oleks olnud justkui ühe inimesega. Ometi rääkisime erinevalt, pakkudes kuulajate eri vaatenurki. Oma väidete tõestuseks oleks vaja olnud esitada otseseid tsitaate, neid Höglund aga ei too.
Ütlesin Prantsusmaa presidendi- ja parlamendivalimistele viidates, et äärmuslikust parteidest on raske rääkida, kui senine poliitmaastik on segi keeratud. Sama on juhtumas ka Rootsis ja küsimus on, miks ikkagi inimesed hääletavad Rootsi Demokraatide poolt. Kas neile meeldib siis natsistlik ideoloogia? Kardetavasti on põhjused mujal ja just siit tuleks otsida Rootsi valimistulemuste põhjust.
Höglundi väide, et 82% elanikkonnast Rootsi Demokraate ei toeta, kuulub muidugi demagoogia kullafondi. Nagu märkis üks mu Facebooki sõber, saaks nii ju öelda teistegi Rootsi parteide kohta – Rootsi sotsiaaldemokraate ei toeta umbes 72% ja moderaate umbes 80% rahvast.
„Välistunnis kurtsid Jõerüüt ja Bahovski, et Rootsis kiusavat meedia juba pikemat aega Rootsi Demokraate põhjendamatult taga, imevat ”välja lugusid, kui hirmsad inimesed seal on”, kogu aeg neid „tõrjutakse” ja „mustatakse”,“ märgib Höglund.
Jälle see üheks inimeseks tegemise nipp. Jaak Jõerüüt rääkis juhtumist, kus Rootsi Demokraatide koheldi Rootsi rahvusringhäälingus ebaõiglaselt ja mina lisasin loetud uudiste põhjal tõdemuse, et mõnes kohas võeti Rootsi Demokraadid vastu sõimu ja munade pildumisega. Meediast ei rääkinud ma sõnagi.
Höglund imestab veel: „Kes on need võõramaised foogtid ja võõrriigid, kes üle 200 aasta on rahu tingimustes elanud Rootsit on okupeerinud ja rõhunud?“ Viide siis sellele, mida Rootsi Demokraatid on rääkinud.
Ajalooraamatuist võib ju lugeda, kuidas Rootsi ja Taani võitlesid ülemvõimu pärast Läänemerel. Osa Lõuna-Rootsist kuulus pikka aega Taanile.
Fundamentaalseim küsimus kogu selle debati juures on siiski see, kas on õige hakata kohe immigratsioonivastaseid parteisid natsistlikeks nimetama. Ei, loomulikult on Rootsi Demokraatide seas neid, kes on natsid ja toetavad vastavat ideoloogiat. Kuid kas tõesti terendab tervel parteil ja peaaegu ühel viiendikul Rootsi rahval silme ees lõpplahendus, koonduslaagrid ja rassiline profileerimine? Rahulik analüüs peaks andma nendele küsimustele vastuse. Seda eriti siin, Eestis, kus Rootsi parlamenti ei valita.
