POOLT JA VASTU | Kas nutijoodikuid tuleks karmimalt kohelda?
Mart Jesse, Eesti liikluskindlustuse fondi juht
Nutiseadmete roolis kasutamise probleem muutub üha põletavamaks. Eri hinnangute järgi juhtub seetõttu keskmiselt viis liiklusõnnetust päevas. See tähendab aastas üle 1500 liiklusõnnetuse, mille põhjustatud rahaline kulu on u 3,5 miljonit eurot. Kuigi probleemist ja sellega kaasnevatest ohtudest räägitakse üha enam, paistab olukord tänavatel minevat üha hullemaks. Seetõttu on arutelu karistuste karmistamise üle vägagi asjakohane, äärmusliku meetmena on soovitud karistust võrdsustada ka alkoholijoobes juhtimisega. Kuivõrd nutijoobe puhul on tegemist väga uue ühiskondliku nähtusega, nõuaks 80-eurose trahvi asendamine näiteks vanglakaristusega siiski ilmselt mõnevõrra põhjalikumat analüüsi. Nii väikeste trahvide suurendamine tundub aga küll mõistlik. Jättes kõrvale omandiõiguse riive ja põhiseadusele vastavuse küsimuse, oleks juhile kindlasti äärmiselt mõjus ja kohe tunnetatav karistus see, kui politsei konfiskeeriks kohapeal nutiseadme.
Eve Tellissaar, autokooli Juhiluba juhataja
Tehnoloogia areneb meeletu kiirusega, kuid paraku inimene mitte. Näiteks Utah’ ülikooli psühholoogi David Strayeri uuring näitas, et kui sõidukijuht räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga, muutub tema võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada nii nõrgaks, nagu oleks ta joonud kaks või kolm klaasi veini. Samuti on juhi reaktsioon telefoniga rääkimise ajal 30% aeglasem kui kerge joobe puhul ja 50% aeglasem kui normaalsetes oludes.
Olen aga seda meelt, et ainuüksi karistuste suurendamine ja karmistamine ei tee inimestest veel inglikesi. Paneksin põhirõhu hoopis ennetusele. Nii analüüsime autokoolis õpilastega pea igas loenguteemas kõrvaliste tegevuste mõjusid liikluses.
Hea oleks, kui me võtaksime natuke hoogu maha ning hakkaksime oma liikluskäitumist rohkem jälgima ja analüüsima. Tähtis on, et inimesed hakkaksid teadvustama oma käitumise tagamaid, et nad saaksid päriselt aru oma tegevuse tagajärgedest.
Siinkohal väike meeldetuletus kõigile arvude keeles.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et tekstisõnumi kirjutamisel on sõidukijuhi pilk teelt eemal järjest 3–5 sekundit. Sõiduk läbib maanteekiirusel selle ajaga 125 meetrit. Tekstisõnumi kirjutamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise riski 23 korda. Teisalt uuringud ei kinnita, et vabakäesüsteemide kasutamine vähendaks õnnetuste ohtu, sest ka vestlemine hajutab autojuhi tähelepanu.