Riina Solman Martini* juhtumist: miks keegi peale tädi ei kuulanud last?

Kui nõuda üksnes peade lendamist, ei aita see laste saatuse parandamisele põrmugi kaasa.

Alates kevadest on Eesti avalikkus saanud kaasa elada väikesele Martinile^* ja tema tädile. Tänu ERRi ja Ekspressi ajakirjanike tänuväärsele tööle teame, et Tallinna lastekaitseametniku tegevuse tõttu pidi kõigest 4-aastane poiss veetma turvakodus enam kui aasta. Seda kõike vaatamata Martini* tädi tungivale soovile poiss enda juurde elama võtta. Tubli tädi kiituseks tuleb öelda, et isiklikele suurte üleelamiste kõrval ta ei jätnud jonni, ja ainult seetõttu on väike Martin* on täna päriselt oma pere juures.

Mis on selle loo õppetund? 

Südametarkust inimestele ju sunniviisiliselt ei õpeta. Saates „Suud puhtaks" öeldi mitmel korral, et süsteemi tuleb parandada, kuid mida annab parandada süsteemis, kus kõik asjaosalised ütlevad ühest suust, et nad kõik tegutsesid lapse parimat huvi silmas pidades? Kusjuures on täiesti usutav, et tänaseks ametist lahkunud lastekaitsjad soovisidki parimat.