JUHTKIRI | Painavad küsimused, puuduvad vastused
Kas tõesti pole võimalik selliseid õnnetusi vältida? Kas maagaas on üldse turvaline kütus? Miks on just viimastel aastatel juhtunud ridamisi raskeid gaasiõnnetusi?
2016.–2017. aasta õnnetused juhtusid päevinäinud või renoveeritud majades. Neid analüüsides jõudis tehnilise järelevalve amet (TJA) järeldusele, et õnnetuste peamine põhjus olid omavolilised ehitustööd ja seadmete ümberpaigutamine. Tahtlikult või tahtmatult oli seda tehes muudetud õhuvahetus- ja ventilatsioonirežiimi või pandud seadmed sobimatusse kohta.
Laupäevane õnnetus sellesse mustrisse hästi ei sobi, sest tegu oli 2009. aastal ehitatud majaga, mille gaasiseadmete paigaldus oleks pidanud vastama tänapäeva ehitusnormidele. Seda, kas ka tegelikult vastas, alles uuritakse. Samuti seda, kas surma põhjustas maagaas või selle põlemisel eraldunud vingugaas.
Peale vanade majade tuleb TJA-l nüüd tähelepanu pöörata ka uusehitistele, mida köetakse gaasiga või kus on muid gaasiseadmeid. Nendegi kvaliteet võib olla kõikuv, sest uus ja tänapäevane ei võrdu ilmtingimata kvaliteetsega. Teisalt ei maksa kasutajatel päris paanikasse sattuda, sest üldiselt on tänapäevaste gaasiseadmete puhul ohutusele mõeldud varasemast rohkem. Palju oleneb nii vanades kui ka uutes majades paigaldusest ja hooldusest. Selle koha pealt paistab siseministeeriumi andmete järgi king pigistavat: gaasireostuse juhtumid on viimastel aastatel sagenenud.
Kas gaasiküsimustes kompetentseid ehitusspetsialiste on liiga vähe? Või pole gaasifirmade hooldus- ja remonditeenuste hind paljudele taskukohane? Kas inimesed suhtuvad gaasireostuse ohtu kerglaselt? Oma osa on ilmselt kõigil neil teguritel. Parim, mida inimesed, kelle elamises on mõni põlemisprotsessiga seade, saavad ohu vähendamiseks kohe teha, on paigaldada vingugaasiandur.
