JUHTKIRI | Riiki korrastada ja tugevdada ei saa kärpimata
Kirjutasime eilses Eesti Päevalehes, et kolme aasta eest käivitatud avaliku sektori töötajate kärpeprogramm on hakanud tõrkuma – riigipalgaliste arv ei vähene enam vajalikus tempos. Paradoksaalsel kombel pakuvad sellele ebaõnnestumisele mõningast vabandust kaks punkti Riigireformi Sihtasutuse eile avaldatud esimestest ettepanekutest.
Nimelt soovitab Riigireformi SA vähendada riigikogu liikmete arvu 101-lt 91-le ning luua neile abide ja apoliitiliste nõustajate süsteem. Kümne riigikogulase palgaraha eest saab heal juhul palgata umbes 20 nõustajat, kes väärivad oma ametinimetust. Teisisõnu ähvardab isegi see riigi jätkusuutlikkuse nimel tegutseva asutuse pakutud reform anda tulemuseks hoopis riigisektori paisumise.
Tõsi küll, kuigi osa Riigireformi SA eestvedajad on varem rääkinud riigikogu liikmete arvu palju radikaalsemast vähendamisest, ei ole sihtasutuse töö peamine fookus riigi kärpimine, vaid korrastamine ja tugevdamine. Ent vähemalt seni, kuni Eesti tööealise elanikkonna arv kahaneb, ei ole võimalik korrastada ilma kärpimata.
Senisest riigi poliitikast, et valitsussektori töötajate arv ei tohiks ületada 12% tööealisest elanikkonnast, tuleb ilmtingimata kinni pidada. See on elementaarne: kui kõigi tööealiste arv väheneb, aga valitsussektori töötajate arv ei vähene, siis jääb ettevõtlussektorisse järjest vähem töötajaid ning ettevõtteid on järjest raskem käigus hoida. Olgu loosungiks „Õiglane riik kõigile”, „Parem tulevik” või midagi muud, ei saa poliitikud nimetatud proportsioonist mööda vaadata, kui nad ei taha aegamööda amputeerida käsi, mis neid ja avalikku sektorit toidavad.
Näiteks Riigireformi SA soovitab vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul u 50%, tööandjate keskliit soovitab oma manifestis vähendada töötajate arvu kümne aasta jooksul 3000 võrra aastas. Need võivad olla head ettepanekud, aga on karta, et selliste ülesannete seadmise korral hakkavad ametkonnad tegema hookuspookust, nagu nad teevad töökohtade Tallinnast väljaviimise programmist kõrvale hiilimiseks. Mis oleks, kui pakuks neile mõneks aastaks kompromissi: pääsete töötajate arvu väiksema vähendamisega, kui viite nende töökohad väljapoole Tallinna?
