Meelis Kubits: meie meediaettevõtted on ise näinud palju vaeva Venemaa telekanalite populariseerimiseks
Oma esimese arvamusloo „Ettevõtjad lahkuvad Eestist“ avaldasin 13. novembril, 2008 aastal Eesti Ekspressis. Kahe nädala pärast saab sellest debüüdist kümme aastat. Avaliku hoovõtuga läks pikalt aega, sest lisaks enda arvates professionaalsele tagaplaanil olemise vajadusele, takistas varem arvamust avaldamast suisa füüsiliselt ebameeldiv pelgus, olgugi et anonüümse, kuid siiski tagasiside ees. Kahtlemata oli see enesekindluse, täpsemalt öeldes selle puudumise küsimus.
Seda 2008. aasta Eesti Ekspressi lugu alustasin viitega president Lennart Merile. „Kümmekond aastat tagasi Hansapanga konverentsi avades sõnastas president Lennart Meri ilmselt kõigi aegade enim tsiteeritud Eesti ettevõtlust puudutava mõttetera, mis kokkuvõtvalt kõlas nii: "Iga Eesti ettevõtja peab otsima oma Nokiat."
Muuseas, tol hetkel võeti see üleskutse ettevõtjate seas väga kriitiliselt vastu, kuid nüüd, pea 20 aastat hiljem sajad noored eestlased mitte ainult ei otsi oma uut „Nokiat“, vaid kümned ja kümned neist on selle ka juba leidnud. President Meri on kaasaja enim tsiteeritud eestlane. Seepärast on täiesti ilmselge, et kui me näpime nii delikaatseid teemasid nagu seda on kultuur, diplomaatia, välispoliitika ja uuskeele mõisteid, siis ei saa me president Merist kuidagi mööda.
Üks viimaste aastate levinumaid uudissõnu, mis meie riigis ja ajal puudutab kahetsusväärsel kombel vaid kahe riigi suhted ja sedagi vaid Eesti riigi poolt vaadates, on “pehme jõud”. Ajalooliselt kleebitakse pehme jõu silt külge just kultuuritegelastele, tavapärasest globaalsemalt mõtlevatele ja tegutsevatele inimestele.
Sõber Kristen reageeris suvel jõuliselt dirigent Kristjan Järvi väljaütlemistele Venemaa suhtes. Kuu aega tagasi võttis just Kristjan perekond Järvi nimel vastu Eesti turismistööstuse poolt välja antud Turismisaadiku auhinna, mis "antakse üle inimestele, kes on oma igapäevase tööga suurendanud Eesti tuntust maailmas ja toonud seeläbi turismile märkimisväärset kasu". Ettevõtjate hinnang kõlab põhjendatuna.
Eesti üks staažikamaid ajakirjanikke, ebaõiglaselt russofoobide nimekirja sattunud Ainar Ruussaar, algatas möödunud nädalal Postimehes ilmunud analüüsis ühe igivana teema, milleks on eestimaalaste armastus Venemaa telekanalite vastu. Sellele järgnes suur hulk lugusid ka muudes väljaannetes. PBK ja RTR Planeta on võlusõnad (NTV aeg seisab veel ees), mis käivitavad keskmiselt korra aastas tõsise andmise kogu ühiskonnas.
Kuna mitmed meediamaastiku tegijad teenivad suurte naaberriigi telekanalite edastamise ja reklaamimüügi pealt viisakat tulu, siis jääb tähelepanuta tõsiasi, et meie meediaettevõtted ise on näinud ja näevad ka edaspidi Venemaa telekanalite populariseerimiseks palju vaeva. Lisaks on igasugu selgeltnägijate ja nõidade originaalprodukti võimendamine toimunud just eesti keeles kirjutavates kanalites. Ja nii leiabki kodanik tee Eesti meedia kaudu Venemaa riiklikku televisiooni meelelahutussaatesse, millele eelneb ja järgneb jõuline oma maailmapildi edastamine. Tuleb nentida, et raha eest on see skandalne, tasuta – palun väga!
