JUHTKIRI | Kas meil on rohkem silo- või ametnike torne?

Kui keegi loeks kokku, kui palju on Eestis põllumeeste silotorne ja kui palju on silotorne sõna uuemas, kapselduvate ametnike ja kontoritöötajate tähenduses, saaks ta vist tulemuseks, et ametnike silotorne on rohkem. Silotornistumise nähud ei piirdu ju ainult Eesti 11 ministeeriumiga, omaette silotornid on tihtipeale ka nende osakonnad, rääkimata allasutuste, ametite, sihtasutuste jne silotornidest.

Praegu on silotornistumise rambivalgusse tirinud Riigireformi SA ja ka poliitiline liikumine Eesti 200, aga tegelikult ei ole see nende originaalne tähelepanek, et suurtes riiklikes või ka eraorganisatsioonides kipuvad tekkima piltlikult öeldes tornid, kus inimesed tegutsevad rohkem oma grupi erihuvides kui organisatsiooni üldistes huvides. Nad ei tea, kuidas nende otsused mõjutavad elu väljaspool nende torni ega arvesta sellega piisavalt, või pilluvad teistele päris sihilikult kaikaid kodaratesse.

Riigiuuendajate osa ettepanekuid on asjalikud, aga osa paneb küsima, kas me neid ellu viies katku kooleraga ei asenda.

Riigireformi SA nimetab silotornistumist Eesti täitevvõimu üheks suuremaks probleemiks ja ilmestab väidet näitega riigi 47 valdkondlikust arengukavast ja ühtse kõikehõlmava strateegia puudumisest. Probleemi lahendamiseks teevad riigiuuendajad hulga ettepanekuid, millest mõned on asjalikud, aga mõned panevad küsima, kas me neid ellu viies katku kooleraga ei asenda. Ministeeriumide asemele ühtne valitsusasutus? Peaminister riigi peastrateegiks? Riigikantselei strateegiabüroo, riigikogu arenguseire keskuse ja Eesti Panga analüüsikompetentsi baasil riigi strateegiakeskus?

Lühidalt iseloomustades tähistavad need ettepanekud tsentraliseerimist. Hästi ellu viiduna võib see riigi efektiivsust mõnes osas tõsta. Seda tegemata on ametnikkonna kärpimine umbes poole peale, nagu Riigireformi SA ette paneb, täiesti ebareaalne. Ent tsentraliseerimine ja silotornide lammutamine, kui seda hurraa korras teha, sisaldab ka ohte – peaminister-peastrateeg saab ühtse strateegiabüroo toel kauem vales suunas marssida, ilma et keegi neile eksimist oskaks või julgeks ette heita. Silotornide lammutamisest rääkida on moodne, aga samal ajal on nad teatud piirini ka vältimatud ja isegi kasulikud.