Kaur Lass: eriplaneeringud toodavadki tselluloosivabrikuid. Nende koht on prügikastis

Eestis on segadust külvanud riigi eriplaneeringute teema. 1995. a kehtima hakanud planeerimis- ja ehituseadus ja eelmine planeerimisseadus eriplaneeringuid ette ei näinud. Kui me oma riiki taastasime pidasime me kõige tähtsamaks kodanike vabadust ja riigi keskvõimu ja kohaliku võimu lahusust.

Praegune planeerimisseadus tuleb korruptiivse sünni, seesmiste vastuolude ja menetlusel esinenud haldusliku omavoli ning põhisseaduse vastasuse tõttu tunnistada algusest peale kehtetuks. Uus seadus on asjatu lisabürokraatia, kui vanas planeerimisseaduses oli 47 paragrahvi (17 A4 lk tekst), siis uues on 143 paragrahvi (45 lk!). Vana seadus tagas kodanike kaasamise planeerimisse läbi avalike eskiisiarutelude, objektile paigaldatavate infotahvlite jms. Nüüd sellist kaasamist pole! On vaid avalik väljapanek, kuhu esitatud vaideid eriplaneeringu puhul lahendab planeeringu menetleja.