2019. aasta veebruari keskpaigas esinevad virtuoosid Tallinnas Estonia kontserdisaalis, justkui pikendades kuu esimesel poolel toimuvat traditsioonilist Mustonen Festi.

Andres Mustoneni 2013. aasta juubelikontserdi järel olin lava taga tunnistajaks, kui Spivakovi orkestri muusikud Mustoneni oma lemmik välisdirigendiks nimetasid. Olen näinud publiku reaktsiooni Mustoneni tegevusele laval Tallinnas, Tel Avivis, Jerevanis, Brüsselis ja Odessas. Seda ei ole tema varsti juba pool sajandit kestva karjääri kohta palju, aga mingi pildi need kontserdid annavad. Reaktsioon on vaatamata publiku temperamendile olnud kõikjal sarnane. Vaimustav. Usun, et selle osaga lugeja nõustub.

Teisest küljest oleme 2015. aastal Corpore Tööjuubelit ette valmistades kaasanud eraraha Andres Mustoneni poolt loodud Tallinn – Tel Aviv festivali korraldamiseks. Pöördunud sõprade ja kundede poole, andnud ise oma viimase. Seepärast tekitavad sel nädalal avalikustatud Eesti Kontserdi erakorralise auditi tulemused mitmesuguseid tundeid.

"Aktuaalse Kaamera" otse-eetris saatejuhi poolt kultuuriministrile esitatud küsimus, miks ei ole esitatud Eesti ühe tuntuima muusiku suhtes kuriteoteadet, on väga halb märk. Kõik me soovime läbipaistvust ja korda majapidamistes, eriti kui see puudutab maksumaksja raha käitlemist. Samas on kuskil olemas suur pilt, mida online kommentaatorina ei ole alati mahti märgata. Selliseid näiteid jagub lõppenud nädalal pea igasse päeva.

Teater NO99 tegevuse lõpetamine tõi kirgede tormi ja viis Eesti Kontserdi siseasjadelt hetkeks fookuse. Hetkeks. Permantses eelarvekriisis ja topeltjuhtimist taluva Vene Teatri nõukogu esimees Jaak Allik soovitas ajakirjanikel NO99 rahvalt tähelepanu viimiseks tegeleda Mustoneni ja Nüganeniga. Sellist aega küll tagasi ei tahaks. Uuel nädal saab näha, kuidas üleskutsele reageeritakse. Paragrahvi järgi annaks palju inimesi kinni panna, sest arvestav osa kultuuriavalikkusest tegutseb kaunis läbipaistmatul väljal ja hallis tsoonis. Kaasavaraks väikesele ühiskonnale omane seotus jagaja ja saaja vahel. Selge see, et eraprodutsendid -ja teatrid kraabivad seina, kui loevad riigi kontrolli all olevate asutuste numbreid. Võti kultuuri rahastamise tulevikku võiks olla suurema eraraha sissetoomise läbi atraktiivse maksupoliitika ja selle arvelt riigieelarve kaudu rahastamise vähendamine. Viimane muuseas väheneb nii või naa. Jälje jätavad piirikaubandus ja fakt, et järgmine EV 100 programm tuleb täpselt 100 aasta pärast.

2016. aasta alguses kontakteerusin Soloman Volkoviga, Eesti lugejale hästi tuttava Aleksandr Genise vahendusel. Soovisin mõlemad mehed kutsuda meiega kaasa kodanikudiplomaatia initsiatiivile “1000 eestlast Peterburis”.

„Ülestunnistus“ on Meelis Kubitsa poolt alates 28. oktoobrist igal nädalal jooksvalt kirjutatud ja läbi kalendriaasta ajakirjas Edasi.org avaldatav artiklite sari, mis võtab kokku tema mittetulundusliku tegevuse viimasel kümnendil. Tegemist on igas mõttes suveräänse ja omanäolise looga, mis on põhinenud kodanikualgatusel ja aidanud tutvustada kultuuridiplomaatia võimalusi ja laiendanud selle mõistet