JUHTKIRI | Kui taevane kunst skeemitab rahaga
Möödunud nädalal riivas nii mõnegi muusikasõbra kõrva, kui „Aktuaalse kaamera” otse-eetris küsiti kultuuriminister Indrek Saarelt, miks ei esitatud Andres Mustoneni vastu kuriteoteadet. Finantsraskustes oleva SA Eesti Kontsert audit oli nimelt näidanud, et tunnustatud muusik ei korraldanud oma vanamuusikaansambli Hortus Musicus rahaasju korrektselt. Majandusinimeste kõrva riivasid omakorda muusiku selgitused.
See ei ole loomulikult esimene kord, kui mõne kultuuritegelase või -produtsendi rahaasjades segadus valitseb. Näiteks alles hiljuti kerkisid päevakorda skandaalse, aga populaarse Weekend Festivali võlad. Augustis räsis hoolimatu suhtumine võlgade tasumisse endale haldjaliku aura loonud Helen Sildna mainet, kes on palju kiidetud Tallinn Music Weeki korraldaja. Aga Mustonen teeb loo kontrastsusega mõlemale pika puuga ära – ühel pool on auditi paljastatud kestvad ja üsna ülbed rikkumised, teisel pool oma nišis maailmakuulus muusik, kes pahandab, miks päritakse temalt aru raamatupidamise, mitte tema esinemiste kohta rahvusvahelistel lavadel.
Tegelikult on ka tunnustatud loomeinimestelt rahaasjades korrektsuse nõudmine normaalne, see ei ole kohatu. Kas just konkreetselt ühele või teisele kultuuritegelasele, aga kultuurile tervikuna on kasulik, kui kultuuriasutused oskavad ka raha lugeda. Seda oskust läheb kindlasti vaja tuleva aastal, sest Eesti Vabariigi juubeliaasta saab mööda ning riik ei rahasta igasuguseid eriprojekte enam sama ohtralt. Ja Eesti Kontsert kulutab osa tuleva aasta eelarvest ilmselt tänavuste valearvestuste peale ette ära.
Seejuures pole põhjust loomeinimestele tavalisest kõrgemaid moraalseid standardeid seada, nemadki on inimesed. Mine tea, milliseid vimkasid ajalugu lõpuks viskab – näiteks meie lõunanaabrite pealinna Riia turismi teenib tänapäeval kenasti värvikas lugu Richard Wagnerist, kes pärast kaht aastat dirigenditööd sealt 1839. aastal võlausaldajate eest salaja põgenes. Keegi pole täiuslik.
