JUHTKIRI | Ratas pani majanduse arendamise pausile
Eile otsustas Jüri Ratase valitsus kurikuulsa tselluloositehase eriplaneeringu „ülekaaluka avaliku huvi” tõttu täielikult lõpetada. Planeeringust huvitatud Est-For Invest teatas vastu, et tehase rajamine jääb ootama soodsamat investeerimiskliimat ning teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri.
Ühest küljest jääb üle vaid nentida, et teistsugune otsus – minna senise planeeringuga edasi teises piirkonnas või algatada täiesti uus eriplaneering – olekski valimiste eel olnud ebatõenäoline. Hakata a priori vastu olevatele või paremal juhul umbusklikele inimestele selgitama, mis vahe on planeeringu algatamisel ja planeeringu kehtestamisel, nõuaks ju julgust. Ja sellist julgust poliitikutel praegu napib.
Juriidilised argumendid eriplaneerigu jätkamiseks olid valitsusel tegelikult head. Oktoobri alguses ütles riigikohus vastuseks MTÜ Emajõe Kaitseks kaebusele, et riigi eriplaneeringu algatamisel ei otsustata ehitise asukohta. Lisaks märkis kohus, et planeeringu käigus toimuva asukohavaliku menetlemise eesmärgid on muu hulgas avalikkuse „tõhus kaasamine otsustusprotsessi ning käitisele ka keskkonnakaalutluste seisukohast sobivaima asukoha leidmine”.
Ei olnud ka rahvas kõikjal tehase ehitamise võimaluste uurimisele nii vihaselt vastu nagu Tartu või Räpina kandis. Saarde vald Pärnumaal ning Viru-Nigula vald Lääne-Virumaal olid teatanud, et on huvitatud eriplaneeringu algatamisest oma territooriumil.
Eile väitis valitsus, et see otsus ettevõtjatele ust ei sulge, sest need võivad tehase rajamiseks valida teise planeeringuliigi, näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Kuid kõigest poolteist aastat tagasi põhjendas seesama valitsus, et õige tee on riigi eriplaneering, sest „ei saa olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamist jätta näiteks ühe või paari omavalitsuse ülesandeks, kuna ehitise toimimine võib mõjutada riigi territooriumi laiemalt”.
Loogilisem põhjendus oli varasem, eks? Aga see ei loe, sest praegu on ju kauniste valimislubaduste hooaeg – selliste, mille puhul ei kerki kohe teravalt esile võimalike halbade kõrvalmõjude küsimus. Majanduse tegelik edendamine on pausile pandud.
