Helen Hääl: rändelepe on välisministeeriumi tõlkes kaduma läinud. Eesti võtaks kohustusi, mitte lihtsalt ei pühenduks

Välisministeeriumi avaldatud ÜRO globaalse rändeleppe eestikeelne tõlge on ebakorrektne ning seega läheb selle tegelik sisu ja eesmärk tõlkes kaduma.

Kuidas saab meie parlamendisaadik Riigikogus hääletada ÜRO ülemaailmse rändeleppe või selle alusel koostatud avalduste osas, kui inglise keelest eesti keelde tõlgitud dokumendis on tehtud üle 80 olulise vea? Ja need vead muudavad kogu kokkuleppe tähendust ja annavad ÜRO globaalsele rändeleppele „pehme“ ja mittesiduva olemuse.

Kuidas saab Eesti rahvas aimu, mille üle diskussioon käib, kui meile on antud lugemiseks pühendumisi täis mittesiduv raamistik.

Saan aru, et tõlke koostamiseks oli vähe aega ja tõlge tehti ilmselt kiirustades, kuid kas see õigustab ebaõige terminoloogia kasutamist, mis antud juhul hägustab Eesti riigi tegelikke kohustusi, mida lepe kaasa toob?

Inglise keelest eesti keelde tõlgitud dokumendis on tehtud üle 80 olulise vea. Ja need vead muudavad kogu kokkuleppe tähendust.

Eesti inimestel ja parlamendiliikmetel on õigus korrektsele tõlkele, et selle põhjal kujundada oma isiklik ja sõltumatu arvamus ÜRO globaalse rändeleppe tõelisest sisust, tähendusest ja kohustustest, mis kaasnevad Eesti riigile sellega liitumisel.

Ma uurisin ja võrdlesin rändeleppe ÜRO inglise keelset versiooni, saksakeelset originaalversiooni ja lõpetuseks eesti keelset versiooni, mille hiljuti avalikustas välisministeerium.

Kõige olulisem fakt puudutab sõna „commitment“ (tõlge - kohustus) või „we commit“ (tõlge - me kohustume) või „we further commit“ (tõlge - me edaspidi kohustume) „to realize this commitment“ (tõlge - seda kohustust ellu viima/realiseerima) ÜRO rändeleppe inglisekeelses versioonis. Selle sõna tõlge ÜRO rändeleppe saksakeelses versioonis on “Verpflichtung” oder “wir verpflichten uns”, oder “wir verpflichten uns außerdem”, oder “um diese Verpflichtung zu verwirklichen”.

Inglise keelne sõna „commitment“ nii nagu saksa keelne sõna „Verpflichtung“ on väga tugeva tähendusega õiguslikult siduvad väljendid, mis tähendavad mõlemad üht ja seda sama - kohustuma.

ÜRO Globaalse rändeleppe eestikeelses versioonis, on sõna „commitment“ tõlgitud kui „pühenduma“ ja „pühenduma sellele“ või „selle pühendumuse järgimiseks“, mille tähendus ei oma mingeid siduvaid elemente ja mis ei väljenda kuidagi moodi inglise keelse sõna „commitment“ või saksa keelse sõna „verpflichtung“ tegelikku tähendust.

Eestikeelne sõna „pühenduma“ tähendab inglise keeles „to dedicate“ ja saksa keeles „widmen“. Inglise- ja saksakeelsetest ÜRO globaalse rändeleppe versioonides neid sõnu aga selles kontekstis isegi ei esine.

Kui sisestada Google tõlkemasinasse inglise keelne sõna „commitment“, siis selle vaste on tõepoolest „pühenduma“, mis on loomulikult täiesti vale tähendus sellele sõnale.

Inglisekeelse sõna „commitment“ või saksa keelse sõna „Verpflichtung“ vale tõlget „pühenduma“ on kasutatud ÜRO globaalse rändeleppe dokumendis vähemalt 82 korral!

Kas saab väita, et tegemist on lohakuse, hoolimatuse või kergekäelise suhtumisega niivõrd olulisse dokumenti? Ei tahaks uskuda, aga mida siis arvata?

Nii nagu mina sellest rändeleppest aru saan, nimetab lepe väga suures mahus erinevaid kohustusi, mis leppega ühinemisel kaasnevad.

Nii nagu mina sellest rändeleppest aru saan, nimetab lepe väga suures mahus erinevaid kohustusi, mis leppega ühinemisel kaasnevad.

Käesoleva artikli koostamisel sisestasin Google Translate rakendusse lausejupi “We commit to, that …. „ Selle tõlge Eesti keeles tuli: Me kohustume, et …Vene keeles: Мы берем на себя обязательство, что… Soome keeles „sitoudumme“ Seega tuleb tõdeda - isegi Google tõlge ütleb, et me kohustume, mitte ei pühendu.

Näiteks (vt Compact lk 22, punkt 31): “We commit to ensure that all migrants, regardless of their migration status, can exercise their human rights through safe access to basic services”.

Õige tõlge eesti keelde: Kohustume tagama kõikidele rändajatele, sõltumata nende rände staatusest nende inimõigused, et neile oleks tagatud juurdepääs põhiteenustele.

Välisministeeriumi tõlge: “Pühendume selle tagamisele, et kõik migrandid saavad oma rändestaatusest olenemata kasutada oma inimõiguseid, see tähendab omada turvalist juurdepääsu põhiteenustele. “

Kui lugeda rändelepet, on seal peidus loendamatult kohustusi, nagu näiteks..me kohustume tagama, et Eesti on transiit-ja sihtkohariik migrantidele üle terve maailma, et Eesti valmistab ette migrantidele transiitkoridorid, elukohad, me kunagi ei tõrju migrante, kohustume tunnistama, et migratsioonil on ainult positiivne mõju, positiivsed aspektid, me tagame migrantidele isikut tõendavad dokumendid, töökohad, me kohustume tagama, et kõik migrandid saaksid rääkida ametiasutustes nende emakeeles, tagame perede taasühinemise, tagame neile ligipääsu meie sotsiaalsüsteemile, haridusele, lasteaedadesse, koolidesse, muudame oma kodakondsusseadust, valimisseadust, tööseadusandlust, me kohustume kajastama meedias migratsiooni kui ainult positiivset nähtust ning taunime vastupidist jne jne…

Ma usun, et iga rahvusriigist hooliv inimene mõistab, et eelnimetatud on kohustused, mitte pühendumused. Me võtame selle paktiga liitudes endale väga suure mahu tulevikukohustusi.