Tallinnas koguneb valitsuse julgeolekukomisjon. On oluline, et Eesti hakkaks Ukrainas toimuvat nimetama agressiooniks. Samuti on oluline, et terminit agressioon kasutaksid Eesti esindajad Kertši väina vahejuhtumist ja Ukrainas alates 2014. aastast toimunust rääkides ka rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks ÜROs.

On oluline, et Eesti hakkaks Ukrainas toimuvat nimetama agressiooniks.
Teiseks on vaja välja pakkuda mingi kava, kuidas edasi liikuda. Olen seisukohal, et Aasovi merel ja Kertši väinas olukorra jälgimiseks tuleks formeerida rahvusvaheline laevastikugrupp, mille eesmärgiks on toetada sealses piirkonnas rahvusvahelise mereõiguse toimimist.

Moskva tegevusel on Kertši väinas nii Ukraina kui ka kogu rahvusvaheline mereliiklus olnud juba mõnda aega häiritud. Tegemist on ühe komponendiga Ukraina-vastases kaubandussõjas. Aasovi mere ääres asuv Ukraina metallurgiatööstus on häiritud ekspordi tõttu kandnud suuri kaotusi. Ohtu on seatud rauda sulatavate martäänahjude toimimine ja niiviisi ka Ukraina metallurgia järjepidevus. Sellega tahab Moskva survestada ja manipuleerida Ukrainas aasta esimesel poolel toimuvaid presidendivalimisi.

On oluline, et Eesti jälgiks Läänemerel tähelepanelikult Venemaa Balti laevastiku tegevust.
On oluline, et Eesti jälgiks Läänemerel tähelepanelikult Venemaa Balti laevastiku tegevust. Tuues ettekäändeks Nord Streami torujuhtme julgeoleku tagamise, seilab Balti laevastik kohtades, näiteks Bornholmi saare piirkonnas, Taani väinade lähipiirkonnas jne, kuhu tema ilmumine oleks varasemalt tundunud pehmelt öeldes üllatav. Kui Kertši väina meresõjaline vahejuhtum jääks Moskva jaoks tagajärgedeta, võib sellest saada pretsedent, millele järgnevad sündmused ka Läänemerel või ükskõik kus mujal.