Agentuurijuht Meelis Eesoja annab nõu, kuidas suhelda depressiooni kogeva kolleegiga

Sotsiaalministeeriumi teavituskampaania „Pole hullu“ videoloos rääkis Meelis Eesoja oma kogemusest depressiooniga ja sellest, kuidas tema maailma näeb.

Meelis Eesoja juhib igapäevaselt Kultuurikatlas tegutsevat agentuuri MIXD ning täidab kodus pereisa rolli. Temaga kokkupuutuvad inimesed ei pruugi arugi saada, et tegelikult võitleb mees aeg-ajalt depressiooniga. Ta käitub ja tegutseb igapäevaelus nii, nagu me kõik. „Minu jaoks on olnud kõige keerulisemad hetked – n-ö mustas augus olemise tunne –, kui oled kodus ja tunned, et ei taha enam mitte midagi teha,“ räägib Meelis, kes esimest korda koges depressiooni umbes 12–13 aastat tagasi pärast keerulist olukorda paarisuhtes. „Tundsin, et see olukord päris normaalne ei ole ja otsustasin abi otsida.“

Meelise sõnul algabki kõik just probleemi teadvustamisest. „Enda vastu pead aus olema ja soovima abi otsida. Kui valetad endale, et kõik on korras, on lihtne mitte täit tõtt rääkida ka professionaalile või lähedastele.“ Ta ise näiteks kasutas keerulisel ajal lahenduse leidmiseks ülikooli psühholoogi abi ning soovitab seda ka teistele, kes tudengipõlves depressiooniga kokku puutuvad. „Õppeasutuses on abi e-kirja kaugusel, tihti seda ei teata. Aga tasub kindlasti seda võimalust kasutada, kui ülikoolielu jooksul tuleb ette raskemaid aegu.“

Vaimset tervist mõjutavate keerulisemate perioodide eest ei ole me keegi kaitstud. Ka statistika ütleb, et iga neljas inimene kogeb mingil eluetapil kergemal või raskemal kujul vaimse tervise häiret. See iga neljas näeb maailma veidi teistmoodi. Ta võib olla sinu kolleeg, sõber, koostööpartner või juhuslik inimene tänavalt. Meelis jagab enda kogemust, kuidas ise abi otsimiseks julgust leida ning annab nõu, mida sõbrad ja töökaaslased erivajadusega inimesega suhtlemisel arvestama peaksid.

Kuidas ise oma murest rääkida?

1. Räägi pere või sõpradega avatult, mida tunned. Jagatud mure on pool muret. Lähedased saavad aidata siis, kui nad mõistavad, mis su mõtteis toimub.
2. Teise sammuna otsi abi psühholoogilt. Nad on professionaalid, kes on selliste muredega palju kokku puutunud. Samuti oskavad nad anda head nõu ja vajadusel määrata õige ravi.

Kuidas aga suhelda kolleegiga, kes kogeb depressiooni?

1. Märka muutusi töökaaslase meeleolus ja ära karda küsida põhjust. Kui tundub, et ta käitub kuidagi teisiti, ole avatud ja räägi sellest.
2. Pöördu keerulises olukorras oleva inimese poole nii, nagu sa seda tavalises suhtluses teed. Mingit erikohtlemist ta ei vaja.
3. Tööl ei pea rääkima ainult tööasjadest. Me kõik oleme ennekõike inimesed, ära karda depressiooni teemat puudutada.
4. Keerulisematel hetkedel ära avalda kolleegile survet, vaid ole toetav ja tema jaoks olemas siis, kui ta kontakti otsib.
5. Pole hullu. Mõni meist näebki maailma teistmoodi. Proovi teda mõista ning ära kuidagi halvusta tema eripära.

Vaata ka SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinbergi videointervjuud depressiooni teemal.

Kõigi kampaanias osalevate teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee.