Raimo Poom: Tea Varraku halb kordusetendus. Aastate eest keeras ta tuksi rahandusministeeriumi, ka siis oli minister nõrk ega sekkunud
Paraku on see kõik üks halb kordusetendus, mida saanuks vältida, kui oleks vaid viitsinud. Kuid nägijaks saamine võtab 10 ja enam aastat ning vaja läheb järjestikku juba teise ministeeriumi tuksi keeramist. Ja kordub teinegi samalaadne muster – minister on nõrk, ei taha sekkuda.
Kui tänane HTM-i kantsler edutati rohkem kui kümme aastat tagasi rahandusministeeriumis samale kohale, algas seal täpselt identne trall. Esimesena said kinga kõik vasturääkijad, sealhulgas asekantslerid, kes oma valdkonda tundsid ja teadsid. Kohe jooksis laiali ka avalike suhete osakond, sest kõige olulisemaks muutus ilupealkirjade tagamine nii kantsleri ja ministeeriumi kohta. Kui ASO töötaja ei suutnud tagada tema meelest õigeid pealkirju, siis järgnes läbi uste kostev "õpetus".
Tuleb tuttav ette? Kui palju on HTM-is vahetatud asekantslereid ja avalike suhete osakonna töötajaid?
RM-i ametnikud rääkisid kohtumistest kantsleriga täpipealt samu jutte nagu räägivad täna HTM-i omad. Kaadrivoolavuse küsimused olid täpselt samad.
Kümne aaasta eest pidas terve rida valdkonda tundvaid pujäänikuid alguses siiski vastu. Rahandusministeeriumis ollakse natuke kõvemast puust kah. Siis läks käiku struktuurireform. Osakondi lahutati, liideti, tekitati suvalisi liikumisi. Oma kohtadele jäid vaid need, kes allusid või võtsid nähtamatu hiirekese rolli ning püüdsid juhtkonna korruselt võimalusel väga kaugele hoida.
Tol korral saadi ministeeriumi lammutamisega hakkama ideaalselt selleks hetkeks, kui Eesti langes suurde majanduskriisi ning üheks (ja pea ainsaks) hoovaks eelarvekulutuste stabiliseerimiseks oli eurorahade kiirem käikuandmine. Aga isiklikest ja emotsionaalsetest ostustest lähtunud destruktsioon viis sinna, et rahandusministeerium muutus selles vallas suutmatuks (ümber tehti kantseleri soovil ka kogu eurorahade jagamise süsteem!).
Rahandusministeeriumis toimuv tuuseldamine pälvis lausa Euroopa Komisjoni tähelepanu. "Reforme" ja suutmatust kritiseeriti korduvalt otse Brüsselist. Üks juhtum tuleb eriti elavalt meelde. Ministeeriumisse saadeti Euroopa Komisjonist äärmiselt tõsine hoiatuskiri, terve ametnikkond oli häiritud. Mida tegi kantsler – ta "kaotas" kirja ära, st see haihtus seletamatutel põhjustel dokumendiregistrist.
Helistasin otse kantslerile ja küsisin, et Euroopa Komisjon on kuuldavasti pahane toimuva peale? Ei ole, kõik on hästi, pole mingit kriitikat, vaidles ta vastu. Põrgatasin natuke aega seda juttu ja siis ütlesin otse, et see kiri, mida ta eitab, on mul käes ja laua peal. Vaikus. Ja siis tiraad, kuidas see küll lekkis jne. Tekitatud kahju – st asutuse suutmatuse – likvideerimine võttis väga pika aja. St majanduskriisi tormi silmas ei olnud riigiasutused võimelised just siis alanud EL-i finantsperioodi vahendeid kiirendatud korras käiku andma ja vaja läks tohutut aja ning ressursikulu, et taas ree peale jõuda.
Ja samuti nagu täna, vaatasid tollased ministrid – kõigepealt Ivari Padar ja siis Jürgen Ligi – kõike seda pealt, julgemata teha samme, et bardakk lõpetada. Kantsleril lasti ametiaeg täis tiksuda, palk välja võtta, saadeti fanfaaridega teele. Uued soojad kohad avaliku raha eest peetavates asutustes terendasid.
See on üks kurvemaid näited Eesti avaliku teenistuse võimetusest end puhastada ja vigadest õppida. Aga ega HTM pole üksi kehva juhtimisega. Rakendatav printsiip, et kui oled jõudnud tippametnike nomenklatuuri, siis sealt Olümposelt ei saadeta mingi väega alla, isegi kui oskused on keskmised või sellest allapoolegi, pärsib ja muserdab mitme teisegi asutuse tööd.
