Josefine Vaher-Vahter räägib moetööstuse mõjust vaimsele tervisele

Järjekordses „Pole hullu“ kampaania videoloos räägib Josefine Vaher-Vahter, kuidas võivad moetööstuse ja sotsiaalmeedia iluideaalid noore inimese maailma tajumist mõjutada.

Stressirohkematel aegadel on ilmselt paljud end tabanud mõttelt, et „mul on halb päev”. Enamjaolt see möödub. Josefine Vaher-Vahter aga tundis 2017. aasta veebruaris, et see kestis ja kestis. „Ma ei saanud tegelikult pea seitse aastat aru, et mul on ärevushäired ja depressioon. Ühel hetkel aga tekkis mul unega probleeme, kaal langes. Tühi tunne oli sees,“ kirjeldab noor naine. Seejärel surfas ta internetis ja proovis leida põhjuseid. Kuni lõpuks jõudiski depressiooni sümptomiteni ning tõdes, et tal on palju saatusekaaslasi, ka oma sõpruskonnas.

Kui paljude jaoks on ärevushäired ja depressioon põhjustatud pingelisest argielust, muredest tööl või koolis, siis Josefine sõnul sai tema lugu alguse modellindusest. Glamuurse ja särava maailma telgitagustes on tegelikult palju pinget, milles noor inimene võib kergesti murduda. „Moetööstus on täis karmi kriitikat ja sellega toime tulemiseks peab olema tugev. Süüdistasin ennast, et mul pole piisavalt iseloomu paksu naha kasvatamiseks. Oli väga ilusaid hetki, aga samas ka neid, kui tundsin ennast verbaalselt läbipekstuna. Olin kogu aeg Eestist ära, tundsin ennast nukra ja üksikuna.“ Josefine tõdeb tagantjärele, et talle see keskkond ei sobinud, kuigi arvas, et see on tema jaoks unistuste töö.

Moetööstuse kõrval on naise arvates tänapäeval meie igapäevaelus üldse liiga palju pealiskaudsust. Inimesed võiksid üksteise tegemiste vastu sügavamat ja siiramat huvi tunda. Seda kujundab suuresti ka sotsiaalmeedia, kus näeme päevast päeva inimeste pilte ja videosid nende tegemistest. Ühest küljest justkui oleme nende eludega hästi kursis. Teame, mis ülikooli nad lõpetasid või kus reisil käisid ning millega nädalavahetusel tegelesid. Nende asjade vastu tuntakse huvi. Selle asemel võib küsida lihtsa küsimuse: kuidas sul tegelikult läheb? Josefine sõnul aitab juba see väga palju inimest, kes on kimpus oma vaimse tervisega. „Olge vähem sotsiaalmeedias ja pühendage aega lähedastele,“ lisab Josefine.

Noor naine usub, et tema jaoks oli esimene samm tervenemise poole oma murest avalikult rääkimine. „Hakkasime koos sõbrannaga, kellel samuti oli depressioon, arutama, kuidas kumbki ennast tunneb. See aitas.“ Josefine julgustab ka teisi oma muret lähedastega jagama, sest igaühel meil on keerulisemaid ja lihtsamaid aegu. Nimelt ütleb ka Maailma Terviseorganisatsiooni statistika, et iga neljas inimene puutub elu jooksul kokku kergema või raskemat vaimse tervise häirega. Raskematel aegadel on üksteisele toeks olemine tähtis ja koos toime tulla on lihtsam.

Josefine annab nõu, kuidas aidata inimest, kes tunneb muret oma vaimse tervise pärast.

Kuidas aidata inimest, kes kogeb depressiooni?

1. Tunne huvi inimese tegemiste vastu. Ole siiras ja küsi, kuidas tal tegelikult läheb.
2. Märka muutusi inimese käitumises. „Mul on magama jäämisega probleeme“ või „mul ei ole jaksu midagi teha“ võivad ajapikku süvenedes viidata tõsisemale murele.
3. Tunnusta murest rääkimist ja enda avamist.
4. Julgusta abi otsima spetsialistilt.

Vaata SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinbergi videointervjuud depressiooni teemal.

Kõigi kampaanias osalevate teisiti maailma tajuvate inimeste lugudega saab tutvuda tegijad.ee lehel.