Heiki Suurkask: provokaatorite õnge läinud poliitika

EKRE liikmetel tasuks õppida provokatsioonidest üle olema. Kõige ilmekamalt väljendub vaenuliku ässitustöö mõju vaenus demokraatia vastu.

Viimastel nädalatel on provokaatorid seganud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) üritusi ja erakond on olnud ka meedias tugeva löögi all. Ühtlasi on paraku ilmnenud EKRE suutmatus provokatsioonidega tulla toime, lähtugu need siis seest või väljast. Kui mõni poliitik ei suuda provokatsioone läbi näha või neile õigesti reageerida, võib ta sõnum ja tegevus anda soovitule vastupidise tulemuse.

Ajaloost teame, et 1905. aastal läks punaste jõuk mõisaid põletama salapolitsei provokaatorite õhutusel, andes võimudele õigustuse veriselt arveid õiendada. Ent 1988. aastaks oli Nõukogude Liidu nuhkimisametkond KGB kõiki oma provokatsioone juba teisitimõtlejatel rakendanud, nii et nad olid saavutanud vilumuse neid läbi näha. Põhjus, miks laulev revolutsioon kulges vägivallatult, oligi radikaalsete jõudude teadlik valik. KGB provokatsioonide tipuks jäid klaaskilpidega „mendid” ja koerad Tartu tänavail.