Maris Lauri: solidaarsust on meil on praegugi küllaga, aga napib hoopis jõukust

Millist pensionisüsteemi me vajame? Vastus sellele küsimusele algab eesmärgi püstitamisest, sest lahendus – pensionisüsteemi ülesehitus – sõltub sellest, mida soovime saavutada. Kas eesmärk on kõigile pensioniealistele tagada ühtlane elatustase, äraelamine või midagi muud?

Mõned soovivad tagada võrdse äraelamise. See eesmärk lähtub sellest, et praegused madalad pensionid on ka tulevikus madalad, et pensionär ongi vaene ning elab paratamatult vaeselt ja kehvalt. Sellega on seotud ka loogika, et kui keegi peakski paremini elama, siis võtame talt ära ja jagame vaesematele, võtame ära ka pisut paremini elavatelt vaestelt, sest paremini elamine on võimalik üksnes siis, kui kelleltki rohkem ära võtta.

Mulle meeldiks, kui meie jõuksime kunagi selleni, et pensionile mineva inimese pensioni suurus oleks pool tema viimasest palgast. Kas see on ulme? Aga kui Soome on juba praegu selle lähedale jõudnud, siis miks ei võiks sinna jõuda ka Eesti? Ah, et Eesti on Soomega võrreldes vaene? Aga kas me peamegi jääma igavesti Soomest vaesemaks, ehk peaksime püüdlema saama Soomega sama jõukaks, võib-olla isegi jõukamaks, et siis saadagi pensione, mis ulatuvad pooleni palgast?