Margus Sameli: kelle süül tuleb siia aina vähem Soome turiste?
Meedias on viimasel ajal palju räägitud süüst, miks soomlased vähem Eestisse reisivad: õlleaktsiisist ja rendipoliitikast Raekoja platsil kuni eestlaste „äärmiselt nigela" teeninduskultuurini. Soome keeles tähendab „süü" aga põhjust. Põhjusi leida ja nendega tegelda on kahtlemata keerulisem ja aeganõudvam kui süüdistada.
Riiklik turismiarengukava aastateks 2014-2020 on seadnud eesmärgiks turismiteenuste ekspordi kasvu. Turismistatistika näitab, et 2018. aasta esimese 9 kuuga on Eesti reisiteenuste eksport vaatamata Soome turu langusele 5% kasvanud. Seega juba praeguseks on numbriline eesmärk kenasti täidetud. Eesti reisiteenuste eksport tervikuna on aasta-aastalt suurenenud ja soomlaste kulutuste osakaal reisiteenuste ekspordis järk-järgult vähenenud (nt 2013. a oli see 47%, kuid 2017. a 38%).
Samas räägib seesama arengukava ka turistide ööbimiste arvust. 2015. a vähenes oluliselt Venemaa turistide ööbimiste arv, nüüd on sama juhtunud soomlastega. See on toonud kaasa suurema tähelepanu turismivaldkonnale, kuivõrd Soome näol on tegu igati stabiilse ja õitsva riigiga, kust tagasilööke ei oodata. Mõnedele tuleb ootamatult, et soomlased lendavad viimasel ajal puhkusele meelsasti Lõuna-Euroopasse või teistesse kaugematesse piirkondadesse, näiteks Aasiasse.
Alustuseks rõhutagem, et soomlased on ja jäävad Eestile väga tähtsaks. Nagu naabersuhetega ikka, on meil ka ühist ajalugu ja momente, kus kumbki rahvas vaatab teise poole tänutundega. Headele naabritele kohaselt on meil teineteise maale korduvkülastusi kõige lihtsam teha, samas ka kõige lihtsam ära jätta. Isegi üsna väike muutus annab niivõrd suure osakaalu juures kohe tunda. Meie sõltuvus Soome, Vene ja Läti külastajatest on väga suur (60%), kuid selle osakaalu vähendamine ei peaks tähendama headest naabritest turistide arvu langust, vaid teiste riikide turistide lisandumist.
Soomest saabunud külastajad kulutasid Eesti Panga andmetel Eestis 2017. a 549 miljonit eurot. See on küll oluliselt väiksem number kui hiljutistes artiklites mainitu, aga ei muuda soomlaste panust Eesti majandusse väiksemaks. Soome on ja jääb meie jaoks oluliseks maaks igal juhul.
Miks soomlased Eestisse vähem reisivad?
Esmalt ei reisi soomlased Eestisse mitte nii palju vähem, kui näitab majutusstatistika. Selles ei kajastu kõik soomlased, kuna osa neist reisib perega ja ööbib rendikorteris. Näiteks AirBnB kaudu broneeritud ööbimiste arv kasvas 2018. a Eestis 44%. Kahjuks pole meil vettpidavat infot, kui suur on sellest soomlaste osakaal, küll aga pole alust eeldada, et see erineks oluliselt muust majutusstatistikast. Lisaks omavad paljud soomlased Eestis kinnisvara, kuidas seda täpselt kasutatakse, pole teada.
Langusel polegi ühtainust põhjust. On nimetatud soomlaste huvipuudust tagasi tulla pärast seda, kui Tallinna hotellid seoses Eesti EL-i eesistumisega hindu tõstsid. Tegelikult algas hinnatõus märksa varem ja kindlasti mitte hotellide väidetava ahnuse tõttu, vaid muu hulgas seepärast, et palgasurve selles sektoris on tohutu. Personalikulude kasv pole muidugi ainus hindade kasvu põhjus ja seega igasugune stabiilsus erinevate mõjutajate osas oleks järgnevateks aastateks hädavajalik. Kuid väide, et kõrged hinnad on soomlastele põhiprobleemiks, ei pea paika, kuna numbrid näitavad, et soomlaste arv pole langenud mitte ainult Tallinna hotellides, vaid ka maakondades, näiteks Pärnus, Saare- ja Läänemaal, kus ööbimistest moodustavad suure osa ravispaad. See langustrend on väga pikaajaline, kestes juba 2006. aastast. Seetõttu on meelevaldne väide, nagu oleks kogu Soome turistide langusnumbri taga ühe isiku puudumine ehk 2017. a kaotatud Soome sihtturu esindaja positsioon.
On tekkinud suur eelarvamus, nagu oleks Eesti hinnatase sama või isegi kõrgem kui Soomes. Jättes kõrvale toidukaupade hinnavõrdluse, mida ajakirjanduses on usinalt tehtud, on teiste toodete ja teenuste hinnatase endiselt tublisti Eesti kasuks. Suur osa soomlastest tegi varem iseäranis soodsate hindade tõttu Eestisse mitu reisi aastas. Reisid jätkuvad, ent on võimalik, et hinnataseme mõningase kasvuga on tõepoolest vähenenud korduvreiside arv.
Selles keerukas temaatikas tasub vaadata ka kinnisvaraturu dünaamikat. Kriisi ajal 2009-2010, kui kasvas soomlaste Eestisse reisimine, kasvas hüppeliselt ka nende poolt Eestis ostetud kinnisvara hulk. Sealt edasi on ostmine ühtlases tempos raugenud ning pigem on soomlased kinnisvara müünud, sh Tallinnas ja nostalgilisel Saaremaal. Mõneti kõrvaline teema, kuid siiski mõjutab ka turismi: kui palju tuntakse end Eestiga seotuna, kas käiakse siin omandit üle vaatamas või selles ööbimas, võetakse kaasa pereliikmeid ja sõpru, külastatakse paiku seal lähedal jms.
Mis teenindusse puutub, siis kirgliku matkapurjetajana käin alates 90ndate keskelt pidevalt Soome kaunites vetes. Olen korduvalt nautinud sadamaid ja paiku Kemist Kuopioni, kogenud paremat ja halvemat teenindust, saanud nii gurmee-elamusi kui ka midagi muud. Ma ei ole teeninduse ja toitlustuse tippasjatundja, kuid arvan, et üldistada üksikute kogemuste põhjal ei ole mõistlik. Tõe selgitamiseks võiks ju korraldada maavõistluse, mida erinevatel aladel on varemgi tehtud, aga ilma selletagi julgen arvata, et toidu- ja teeninduskultuur Eestis tervikuna on parem kui eales varem.
Vaadates globaalseid trende, siis reisikäitumine üldiselt on kogu maailmas suures muutuses. Ühelt poolt reageeritakse soodsatele pakkumistele kiiremini, teisalt broneeritakse reise pikalt ette, taas sageli tänu sooduspakkumistele. Andmed kinnitavad, et kaugemate reiside arv on korrelatsioonis majandusliku kindlustundega. Soomlaste kindlustunne on praegu väga hea ja kuigi naabritel käiakse ikka külas, siis nagu kinnitab soomlaste turismistatistika, vaadatakse rohkem soojemate ja kaugemate riikide poole. Muuseas, „jahenemise" all kannatavad pea kõik põhjapoolsed maad, ehk kui reisimine Euroopasse kasvas eelmise aasta üheksa kuuga 5,6 %, siis reisimine Põhja-Euroopasse jäi samale tasemele. Nii Eesti kui Soome näitasid samal perioodil 0,7% kasvu, aga reisimine Norrasse langes 2% ja Suurbritanniasse koguni 7%.
Millega naabreid taas Eestisse meelitada?
Lisaks reisiharjumustele on muutunud märgatavalt ka kommunikatsioonivaldkond. Rohkem kui varem sõltub inimeste huvidest ja meediatarbimise harjumustest. Turismiarenduskeskuski ei tee enam universaalset turundust, mis peab sobima kõigile, vaid oleme sihiks võtnud leida reisihuvilised sealt, kus nad parasjagu ise on kõige altimad infot vastu võtma. Turundame soomlastele aktiivselt veebis ja sotsiaalmeedias, kuid oleme luubi alla võtnud ka suhtluse Soome reisiettevõtetega, sest vaatamata lähiturule kasutavad soomlased agaralt reisikorraldajate teenuseid.
Tänu laevaettevõtetele on paljudele soomlastest Eestisse reisimine kiirem ja mugavam, kui oma maa teise otsa. Kuid 30% Soome elanikest on käinud Eestis üle 10 korra ning kui soovime, et nad taas Eestit väisaks, peame suutma neile pakkuda uusi elamusi. 2017. a kasvasid Soome turistide ööbimised üldise languse taustal Tartus tervelt 26% seoses ERMi ja uute hotellide/spaade lisandumisega ning jõudsid uue rekordini, 2018. a vähenesid need rekordtasemega võrreldes suhteliselt vähe (-8%).
2017. a rahastas EAS uusi suuri pereatraktsioone, millest peaksid lähiaastal valmima näiteks Meremuuseumi laiendus ning virtuaalreaalsuse keskus Noblessneris. Niisugused uued atraktsioonid on lähiturgudel alati mõju avaldanud ning sealt turiste Eestisse toonud. 2019. a toimub Eestis ka palju olulisi sündmusi, alustades kas või laulu- ja tantsupeost, ning valmib Eestis u 500 täiendavat hotellituba, millele lisaks palju tube ka renoveeritakse. Hotellid ja spaad töötavad pidevalt ja süsteemselt noortega, et neid valdkonda tuua ja arendada teenuse kvaliteeti.
Peagi on algamas MATKA mess Helsingis, kus sel aastal turule tulevaid uusi ja häid tooteid tutvustavad turismiettevõtted, sihtkohad ja erialaliidud kogu Eestist. EASi turismiarenduskeskus toetab uudiste võimendamist nii traditsioonilises kui ka sotsiaalmeedias. Püüame luua veelgi rohkem soomekeelset ja soomemeelset (ehk soomlase pilgu läbi) sisu. Kindlasti teeme edaspidi veelgi enam tööd Soome meediaga.
Püüame teha fundamentaalset muutust turismianalüütikas, et paremini mõista nii naabreid kui turiste eri maailma paigust laiemalt. Soovime paremini jälgida, kuidas ja miks turistid meie eri piirkondi külastavad, kõrvaldada nende teekonnalt „veealuseid kive". Koostöös kohalike ettevõtete ja regioonidega arendame eri sihtturgudele suunatud turismitooteid. Sellele vundamendile saame ehitada regioonide/rahvuste põhise eri tarbijasegmentidele suunatud turunduse, äriklientide lahendused jne.
Turismiarenduskeskus on Soome reisikorraldajate ja arvamusliidritega pidevas dialoogis. Kõik me tõdeme ühtmoodi, et ajad on muutunud, harjumused on muutunud - kuid muutunud pole naabrite sõprus ja see on kõige tähtsam. Protsessid, mis on meid tänasesse olukorda toonud, on olemuselt pikaajalised. Sama aega, tööd ja vaeva nõudvad on tegevused, mis meid selles olukorras edasi aitavad. Tänan siiralt kõiki, kellega oleme sel teemal suhelnud, sest oleme kogenud murelikku, kuid positiivset ja konstruktiivset suhtumist, toetust ja reaalset valmidust kaasa aidata.
