Kaja Kallas: seitse vastamata küsimust Keskerakonna ja Savisaare musta raha skandaalis
Lugesin Eesti Ekspressist Paavo Pettai lugu Keskerakonna musta rahastamise kohta ja vaatasin ära “Pealtnägija”. Keskerakonna praegused juhid proovivad jätta muljet, et see on kõik Edgar Savisaare asi ja ei puuduta neid kuidagi.
Jah, see oli kõik juba ammu, aga minu meelest on siiski palju küsimusi vastuseta ka tänasel päeval:
1. Kui on tõendatud, et Keskerakonna kampaaniaid rahastati läbi Tallinna, esitades Tallinnale kordades suuremaid arveid, siis 2005-2007 oli Jüri Ratas Tallinna linnapea. Kas ta linnapeana tõesti ei teadnud linna rahaasjadest? Kes siis teadis? Kui ei teadnud, siis kuidas on riigivalitsemisega?
2. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles eilses „Aktuaalses kaameras“: „Kindlasti kõik kohustused, mis erakond on võtnud, on täidetud või täidetakse õigeaegselt.“ Kõigis kolmes kohtuastmes on tõendatud ja jäänud pidama Erakondade Rahastamise Järelvalvekomisjoni otsus, et 220 000 eurot on Keskerakond saanud varjatud annetustena, mis tuleb riigieelarvesse tagastada. See tähendab, et seda otsust ei saa enam kuhugi kaevata ja see otsus kuulub täitmisele. Selle otsuse täitmise tähtaeg oli 11. detsember 2018. Seda kohustust ei ole ajakirjanduse andmetel Keskerakond siiani täitnud. Seega, mulle tundub, et kas valetab peasekretär öeldes, et „kõik kohustused on täidetud või täidetakse õigeaegselt“, või valetab ERJK öeldes, et see raha ei ole laekunud ja kohustus ei ole täidetud?
3. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles eilses „Aktuaalses Kaameras“: „Me ei ületa oma võimalusi“. Lihtne matemaatika tekitab küll üksjagu küsimusi, mis selle väite kahtluse alla seavad. Keskerakonnal on sel aastal olnud vähemalt kolm suurt plakatikampaaniat – üks oli üle-eestiline kampaania suvel, teine oli Jüri Ratase kampaania sügisel ja nüüd on käimas kolmas massiivne plakatikampaania. Kui lugeda kokku Keskerakonna plakatid hetkel Tallinnas, siis neid on näiteks Lasnamäe kanalis 8 korda rohkem kui Reformierakonnal. Kui samal aja on võlg riigi ees 220 000 eurot ja juba 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt (ehk terve aasta, kui Keskerakonda ei juhtinud Savisaar) ületasid kohustused varasid 239 000 euro võrra, siis kas Keskerakond siiski ületab suurelt oma võimalusi või on nad saanud taaskord varjatud rahastamist? Kas ootame uut vilepuhujat, kes 5-10 aasta pärast tõde päevavalgele tooma hakkab?
4. Praegused Keskerakonna juhid ütlevad, et ei teadnud mahhinatsioonidest midagi, ometi oli kampaaniajuhiks kõikidel nendel aastatel, kui Tallinna ja erakonna rahakotid läksid segi Raimond Kaljulaid, kelle suhtes lõpetati kriminaalasi oportuniteedi põhimõttel. Nagu kirjutab Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak, siis „oportuniteedi ehk avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kohtuistungitest pääsenud pole mitte õigeks mõistetud vaid süüteo toime pannud ning kannavad selle eest ka vastutust”. Ehk siis Raimond Kaljulaid võttis asjad omaks, aga tema suhtes lõpetati menetlus. Nagu Raimond Kaljulaid ise on öelnud: “Mõned inimesed kiirustavad kindlasti tegema järeldust, et küllap oli kriminaalasja lõpetamise eelduseks Savisaare vastu tunnistamine. Võin kinnitada, et nii see ei olnud. Edgar Savisaar ja tema kaitsjad saavad peagi tutvuda minu antud ütlustega ning võivad ise veenduda, et ma ei ole tema kohta öelnud ühtegi halba sõna. Ütlusi andsin enda rolli kohta selle kampaania ellu viimisel ning kriminaalasi lõpetati seetõttu, et prokuratuur ei pea minu karistamist selle eest vajalikuks.”. Kas see on tõesti “uuenenud” Keskerakond?
5. Kohtus jätkub nn Savisaare protsess, kus üks kohtualustest on Kalev Kallo. Kalev Kallot süüdistatakse altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamises. Meedia vahendusel avalikustatud kohtumaterjalidest oleme saanud lugeda, kuidas Kallo koos Savisaarega Keskerakonnale kampaaniaraha proovis hankida. Raske on uskuda, et sellest ei tea Keskerakonna praegused juhid. Ometi on Kalev Kallo Keskerakonna üleriigilises valimisnimekirjas kõrgel 13. kohal. Kui kogu see rahastamisskandaal on Edgar Savisaare ajastust, siis miks praegune juhtkond selle osalisi endiselt nii kõrgelt hindab?
6. Kohtutes tõendamist leidnud asi, kus Keskerakonna varjatud rahastmine oli seaotud sellega, et Paavo Pettai ostis 250 000 eurot kallimalt Keskerakonnale pärandatud kinnisvara, toob meelde teise hiljutise skandaali, kus 2018. aastal keegi ärimees ostis Keskerakonna kontori 300 000 eurot turuhinnast kõrgemalt ning Tallinna linnavalitsus kinnitas samal päeval ka ärimeest huvitava detailplaneeringu ning sama ärimees rentis Keskerakonnale nende praeguse kontori. Huvitav kokkusattumus?
Kui Jüri Ratas ja teised Keskerakonna juhid vannuvad, et must rahastamine on minevik, ja tunnistavad Keskerakonna viga, siis miks nad ei tunnista oma süüd ja sõlmi prokuratuuriga kokkulepet? Vastupidi, Keskerakond jätkab kohtuvaidlusi ka pärast Savisaare kohtu alt vabastamist.
Võib-öelda, et minu poolt nende küsimuste esitamine on puhas kadedus, sest me ei saa endale lubada nii massiivset valimiskampaaniat ja oleme pidanud oma varasemate võlgade tasumiseks tegema pingutusi ja tõmbama kulutusi kokku. Aga see kõik ei muuda olematuks seda, et ülaltoodud küsimustele peaks siiski „uuenenud“ Keskerakonna juhid vastuseid andma.
