JUHTKIRI | Koolibussid ei ole koonerdamise koht
Oma põlvkonna „tõelise” lapsepõlvega uhkustamine ja praeguste koolilaste lumehelbekeseks tembeldamine on sotsiaalmeedias populaarne žanr. Ent viimase aja liiklusuudised näitavad, et on vähemalt üks koht, kus ka praegused lapsed üksjagu vintskust ja kartmatust üles peavad näitama – nimelt koolibussis sõites.
Bussi uksed ei käi kinni, bussi täidab valge vine, turvavööd ei sulgu, rehvid on kulunud, pidurisüsteem vigane... Need on näited viimastel nädalatel koolibussidest leitud vigadest. Tegemist ei ole ainult viimase aja hädaga. Maanteeameti reidid on saaki andnud varemgi. Eriti Harku vallas, kus lapsi veab Atko Gruppi kuuluv firma. Äsja Harku vallas tehtud reid andis peaaegu sama tulemuse kui kooliaasta alguses korraldatu: kaheksast bussist kuuel oli puudusi. Kõik vigased bussid kuulusid Atko Grupile, mida politsei oli nädal varem eelseisvast kontrollist teavitanud ja palunud bussid korda teha! Selle asemel et busse korda teha, otsib Atko abi hoopis ettekirjutuste kohtus vaidlustamisest.
Sellised kogemused ja uudised ei soodusta inimeste autodest ühissõidukitesse kolimist, kuigi Keskerakond, kuhu Atko Grupi omanikud kuuluvad, soovib oma jutu järgi just seda saavutada.
Päris vale ei ole ka öelda, et kohalikud omavalitsused saavad vedajatelt teenuse, mille eest nad maksavad. Veohankeid võidavad kõige soodsama kilomeetrihinna pakkujad ja soodne hind tuleb millegi arvelt. Ent omavalitsusjuhtidel oleks aeg aru saada, et odavus ei tule üksnes sõitjate mugavuse, vaid ka turvalisuse arvelt. Liiklus on tihedam kui vanasti, liiklejate kiirused suuremad, teehooldus tihtipeale minimaalse võimalikuni kärbitud. Õnnetus hüüab tulles, kui vedada hoolimata sellistest liiklusoludest lapsi romubussidega, kus turvavööd ei sulgu, istmed on lahti, kõik lapsed ei mahu istuma...
Koolibusside viperused – õnneks saame praegu kasutada seda sõna – on järjekordne näide sellest, kui rumal on Eesti poliitikas juurduv komme meelitada valijaid rohkete „tasuta” hüvedega. Mida rohkem neid on, seda kehvemaks jääb riigi ja kohalike võimude jaks pakkuda elanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid.
