Need read on Guzel Jahhina romaanist „Zuleihha avab silmad". See jutustab tatari talunaise traagilisest saatusest ning teistest küüditatutest, keda kulakuvastase võitluse käigus 1930. aastatel Siberisse vagunitega saadetakse. Raamat on Venemaal pälvinud mitu kirjanduspreemiat ning tõlgitud 18 keelde, sealhulgas eesti keelde.

Guzel Jahhina oli Totalnõi Diktant ehk Totaalse etteütluse teksti autor eelmisel aastal, mil Tallinn etteütluse pealinna konkursil esimest korda osales. Ürituse 15 aastase ajaloo jooksul on etteütluse tekstide autoriteks olnud populaarsed kirjanikud, luuletajad, dramaturgid, filosoofid ja kirjandusteadlased. Nende seas on kindlasti inimesi, kes jagavad erinevaid isiklikke ja poliitilisi vaateid alates laiemalt toetavate ja lõpetades opositsiooniliste vaadetega. Piisaks nimetada Boriss Strugatskit, Dina Rubinat ja Dmitri Bõkovit, kes on tuntud oma kriitiliste väljaütlemiste poolest.

See ei oma aga teksti autori valimisel mingitki tähendust. Kõiki autoreid ühendab vaid kuulsus ja professionaalne vene keele oskus. Siinkohal peab aktsiooni Totalnõi Diktant korraldajaid tunnustama selle eest, et nad suutsid aastate vältel säilitada mitte sõnades, vaid tegudes laitmatut apoliitilisust.

Ei ole „Russki Mir"

Fond Russki Mir ei korralda ega vii läbi ülemaailmset etteütlust, selle aktsiooni korraldajaks on fond Totalnõi Diktant. 2000-ndate alguses pakkus Novosibirski riikliku ülikooli tudengiklubi Glum-klub välja oma idee massilisest etteütlusest. Esimesed etteütlused toimusid samas ülikoolis ning tekstid olid võetud vene kirjandusklassikute teostest. Hiljem tekkis mõte luua tuntud autorite abil originaaltekste. Praeguseks on Totalnõi Diktanti peakorraldajaks Novosibirski riikliku ülikooli humanitaarteaduskonna vilistlane Olga Rebkovets ning ürituse peakorter asub Novosibirski akadeemilises linnakus. Eelmisel aastal hõlmas aktsioon 76 riiki, ühendades 227 000 inimest 1021 linnas. Sealhulgas 20 USA linnas, 16 Saksamaa linnas, 11 Hispaania ja Prantsusmaa linnas ning kuues Suurbritannia linnas.

Viimastel aastatel toetavad üritust, tõepoolest teiste hulgas ka Venemaa riiklikud fondid. Nendesse võib erinevalt suhtuda, kuid on äärmiselt ebakorrektne üle kanda oma suhtumist humanitaarala aktsioonile ning inimestele, kes tegelevad siiralt ja pühendatult keelekultuuri arendamisega. Asjakohane on siinkohal meelde tuletada, et ka teised riigid tegelevad oma keele ja kultuuri populariseerimisega üle maailma: Goethe Instituut, Prantsuse Instituut, Briti Nõukogu. Kõik need organisatsioonid tegelevad keele õpetamise, seminaride korraldamise, konkursside läbiviimise ja kõiki neid toetatakse nende enda riigi tasandil.

Mõjuagendid!

Tallinnas toimub tänavu Totalnõi Diktant seitsmendat korda. Selle korraldamisest võtavad osa kümned vene keele filoloogid Tallinna Ülikoolist, pealinna koolidest ja sadu vabatahtlikke. Korraldajad on Tallinnas püstitanud maailmarekordi, kogudes ühes kohas 3000 etteütluse harrastajat. Neile kõigile andis lugupeetud poliitik mõista, et avaldades armastust oma emakeele vastu, saavad neist mõjuagendid. Milline integratsiooni idee tipp!

Viimase seitsme aasta vältel on Tallinnas toimunud veel üks üritus - Tallinna etteütlus, mida korraldatakse Tallinna päeva raames. Algul oli selle formaat üsna range: tuntud eesti kirjanikud lugesid osa oma teosest, mis nii või teisiti on Tallinnaga seotud. Töid kontrollisid Tallinna eesti keele õpetajad. Etteütluse autoriteks on olnud näiteks Jan Kaus, Andrus Kivirähk, Ilmar Tomusk. Eelmisel aastal julgesime esmakordselt eksperimenteerida: etteütlusel ja selle reklaamis osales ansambel Põhja-Tallinn. Kosmose kinosaal oli etteütluse osalejaid puupüsti täis.

See ongi päris integratsioon

Tähelepanuväärne on asjaolu, et Tallinna päeva etteütlusest võtab igal aastal osa aina rohkem vene koolide õpilasi, paljud neist osalevad ka Totalnõi Diktantil. Samamoodi võtavad Totalnõi Diktantist osa inimesed, kellele vene keel ei ole emakeel ning kes täidavad nende jaoks eraldi ettevalmistatud ülesandeid testi TruD raames. See ongi ehk päris integratsioon, sunduseta ja süüdistusteta.

Lugupidamine teise kultuuri vastu algab oma kultuuri mõistmisest, täisväärtuslikuks ükskõik mis keele kandjaks saab olla see, kes valdab oma emakeelt kõigis selle värvides. Paraku seda triviaalset mõtet mitte ainult ei võeta vastu, vaid ka tekitab vaenulikkust.

Martin Luther King juunior on öelnud: „Inimesed vihkavad teineteist, kuna kardavad teineteist; kardavad, sest ei tea teineteisest midagi; ei tea, sest ei suhtle omavahel ja ei suuda suhelda, sest on eraldi."

Teeb kurvaks, kui inimesed räägivad, mida ei tea selleks, et külvata hirmu. Tuleb rohkem suhelda, et mitte lasta ennast hirmutada, eriti enne valimisi. Ootame Urmas Reinsalu 13. aprillil Vene kultuurikeskusesse Totaalsele etteütlusele!