Liis Ehrminger: autistide arvu plahvatuslik suurenemine nõuab kiiret tegutsemist

Igas suuremas kogukonnas peaks olema koht, mis pakub autistlikele noortele ja nende vanematele teraapilist ja psühholoogilist abi.

Autismispektri häiretega inimeste osakaal võib Eestis juba järgmise kümnendi jooksul suureneda rohkem kui 2%-ni elanikkonnast. See tähendab, et meil on varsti umbes 30 000 autisti, sama palju kui Saaremaal elanikke.

Tervise arengu instituudi kodulehelt leiab terve hulga uuringuid, kuid mitte autismispektri häirete kohta. Õnneks leidub mitme erakonna valimisprogrammis autismispektri häirete probleemidega tegelemise lubadusi, mis annab lootust, et tulevikus hakkab riik selles vallas aktiivsemalt toimetama.

Autismispektri häired pole seotud lapsevanemate elustiili, sotsiaalse tausta ega haridustasemega, vaid võivad tabada iga last, iga perekonda. Statistilistel andmetel on poisslastel tüdrukutest 4,5 korda suurem risk sündida autismispektri häirega. Ühendriikide autistide ja nende perede abistamise organisatsiooni TACA andmeil esines 1970. aastal autismispektri häireid ainult ühel lapsel 10 000-st, aga nüüd ühel 59-st. Esinemissagedus suureneb iga aastaga. Seni pole teadus suutnud sagenemise põhjuseid piisava selgusega avada, samuti puudub praegu ravi.

Kuna autismispektri häirete kujunemise asjaolud on endiselt segased, peetakse selle põhjuseks mitut eri tegurit: geneetilisi mutatsioone, ravimite kasutamist, inimeste elulaadi muutumist, üldisemat keskkonnamõju. Puuetega laste osa ühiskonnas suureneb üldse, sest 21. sajandi meditsiin suudab elule aidata ka need, kel ei oleks aastakümneid tagasi olnud võimalustki.

Kindlasti on üks autistlike laste arvu suurenemise põhjus ka suutlikkus seda praegu paremini diagnoosida, ent see ei seleta kuidagi plahvatuslikku kasvu.