Raimond Kaljulaid: ei maksa loota, et Trump lahkub ja kõik on nagu enne

Müncheni julgeolekukonverentsilt jäid kõlama vastuolud Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel, mis arusaadavalt teevad Eestile muret. Lääne ühtsus ja tõhus majandus- ja julgeolekualane koostöö on meie jaoks olulised. Mis on juhtunud?

Öelda lihtsalt, et asi on Trumpis, on liiga lihtne. USA-Euroopa vahele tekkinud usalduskriisi põhjused on märksa sügavamad ja pikemaajaliste protsesside tahajärg. Loota sellele, et kõik laabub peale Trumpi ametist lahkumist iseenesest, on täiesti naiivne.

Detsembri lõpus külastas Eestit mainekas majandusteadlane Jeffrey Sachs, kelle möödunud aastal ilmunud raamat "A New Foreign Policy: Beyond American Exceptionalism" võiks jõuda ka nende tulevaste Riigikogu liikmete lugemislauale, kes hakkavad kujundama parlamendis meie välis- ja kaitsepoliitikat.

USA positsioon muutub

Lühidalt oleme me tunnistajaks Ameerika Ühendriikide rolli ja positsiooni muutumisele maailmas, millel on palju erinevaid põhjuseid.

Esiteks, Hiina mõjujõud suureneb ühes nende jõukuse suurenemisega väga kiiresti. Hiina suudab tugevalt panustada teadus- ja arendustegevusse, Hiina majandus on dünaamiline ja tugeva kasvupotentsiaaliga. Hiinlased on oma mõjujõudu kasvatanud vaikselt ja visalt, eelistades suuri sõnu mitte teha. Hiina käed ei ole seotud sõdadega tuhandete kilomeetrite kaugusel nende piiridest. Kui aja jooksul vähenevad tiheneb koostöö Lõuna-Korea, Jaapani, Hiina ja teiste regiooni majanduste vahel, siis suurendab see Aasia tähtsust veelgi.

Teiseks, Ameerika jaoks pidi Külma sõja lõpp kindlustama tugeva liidripositsiooni maailmas ning võimaluse välja võtta nö "rahudividend" - kui N Liidu kokku kukkumise järel on maailm märksa turvalisem, siis võib vähendada ka kaitsekulutusi. Kuid USA-l ei läinud kaua aega enne kui siseneti uutesse kulukatesse sõjalistesse konfliktidesse Lähis-Idas. Neist, sarnaselt sõjale Vietnamis, ei paista ühtegi sellist väljapääsu, mida võiks kirjeldada võiduna. Mäletatavasti olid USA Euroopa liitlased küllalt väga skeptilised juba Iraagi sõja suhtes.

Kolmandaks, on USA siseriiklik olukord keeruline. Viimastel kümnenditel ei ole majanduskasvule vaatamata väga suure osa inimeste heaolu ja majanduslik olukord paranenud. Raske majanduskriis ei aidanud sellele samuti kaasa. Suur majanduslik ebavõrdsus tekitab paljudes tunde, et olukord on ebaõiglane - mida ta ka ju on, kui majanduskasvust võidavad peaasjalikult kõige jõukamad.

Sellest ka populistlikke poliitikute edu valimistel, kes lubavad Ameerika kunagise mõjujõu maailmas taastada, vaenlastele koha käte näidata, mõttetud sõjad lõpetada ning lihtsate inimeste eest seista.

Jama on muidugi selles, et populistlikud liidrid ei suuda isegi parima tahtmise juures aega tagasi pöörata ning oma eesmärke kiirelt ja valutult saavutada. Mujale läinud töökohad tootmises ja tööstuses ei tule tagasi - pigem väheneb nõudlus töökäte järele veelgi seoses automatiseerimise ja tehisintellekti kasutusele võtmisega. Ebavõrdsus suureneb, mitte ei vähene.

Keskväli variseb

See on viljakas pinnas parem- ja vasakpopulistidele, poliitika keskväli variseb kokku. Tulemuseks on suurem poliitiline ebastabiilsus, pidev erakorraline olukord. Ühiskondlikud pinged suurenevad ning Ameerika tegeleb rohkem iseenda kui maailmaga.

Sarnastel kodustel põhjustel lahkuvad britid Euroopa Liidust ning on tekkinud uus lõhe Lääne- ja Kesk- ning Ida-Euroopa vahele.

Küsimus on selles, kuidas edasi ning mida peab tegema Eesti?

Tuleme tagasi alguse juurde. Meile, nagu teistele Euroopa väikeriikidele on väga oluline lääne ühtsus ja koostöö, mis tagab rahvusvahelise olukorra ennustatavus. Meile on oluline rahvusvahelise õiguse ning institutsioonide, eriti ÜRO töö.

Erimeelsusi saab ületada vaid koostöös ning ühistele huvidele keskendudes. Vastuoludele vaatamata on need endiselt olemas. Loomulikult ei suuda Eesti surune riik üksinda muuta maailma, kuid koostöös teiste väikeste riikidega oleme meiegi mõjukad.

Tuleb keskenduda sellele, mis on nii suurte kui väikeste huvides ja mis meid ühendab.

Terrorism, tuumarelvad, keskkond

Ilma rahvusvahelise koostööta on mõeldamatu terrorismikuritegude ennetamine. Rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel on eriteenistuste infovahetus ja piiride ülene koostöö üliolulised. See eeldab jätkuvat usaldust riikide vahel.

Kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemidega tegelemine nõuab tugevat rahvusvahelist koostööd ning selle eiramine kujutab kõigile maailma riikidele pikas perspektiivis märksa suuremat ohtu kui isegi tänased sõjalised konfliktid.

Jätkuvalt on oluline ja aktuaalne tuumarelvastuse vähendamine. Juba üle poole sajandi elame me maailmas, mis tuumakonflikti tulemusel võib muutuda elamiskõlbmatuks kõigile ja tuua kaasa kirjeldamatud inimkaotused ja kannatused.

Ei ole teist lahendust rändeprobleemidele, kui tänaste sõjapiirkondade rahustamine ning riikidele, kus inimesed elavad sügavas vaesuses, arenguabi andmine, et nad saaksid ise jalad alla.