Enim teatriauhindade kandidaate on Vanemuisest ja Draamateatrist
Täna avalikustatud teatriauhindade kandidaatide nimekiri on kirju, enim nominatsioone on Vanemuisel, kokku 12. Domineerivaks võib pidada hoopis oma kategoorias lausa kuue lavastusega kunstnikuauhinnale kandideerivat Tallinna Linnateatri peakunstnikku Kristjan Suitsu, kes on viimaste aastate jooksul korduvalt näidanud, et on oma valdkonna absoluutses tipus.
Nomineeritud näitlejate hulgas leiab küllaga, kellel silma peal hoida. Toome siinkohal esile Draamateatri noore näitleja Liisa Saaremäeli, kes kandideerib parima naispeaosa auhinnale rollide eest väljaspool koduteatrit – Juta rolli eest lavastuses „Kas kalad magavad?” (VAT teater), aga ka Ella Ilbaku / Kaie Skalle kehastuse eest lavastuses „Leek” (Eesti teatri- ja muusikamuuseum). Salme Reegi preemia puhul on VAT teatri rolli kõrval nimetatud ka koduteatri „Lohe needust”. „Kas kalad magavad?” käsitleb väga rasket teemat – lapse pilgu läbi räägitud lugu väikevenna surmast ja sellega hakkama saamisest ning seda kõike monotükis. See, kuidas Saaremäel üksi väga raske surmateema välja kannab, on vapustav ja nagu nimekirjast näha, on ta oma rolliga võitnud ka žürii südamed.
Enim nominatsioone Vanemuisel
Kõige rohkem on nimekirjas esindatud Vanemuise teater ning tervelt kaks lavastajaauhinna kandidaati on just sealt: Karl Laumetsa „Kalevipoeg” ja Andres Noormetsa „Midagi tõelist”. Vanemuise lavastuste „Medeia” kujundusega kandideerib kunstnikuauhinnale Eugen Tamberg ning samast kategooriast leiame ka Kristjan Suitsu kunstnikutöö lavastusele „Kalevipoeg”. Tunnustuse on pälvinud Vanemuise balletitrupp lavastustega „Kinolina kangelane” ning „Romeo ja Julia”, Veiko Porkanen lavastuse „Midagi tõelist” meespeaosas, Maria Annus lavastuse „Medeia” nimiosas jt.
EV100 teatrisarja „Sajandi lugu” raames lavale jõudnud töödest sai enim nominatsioone Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini teatri ühislavastus „Miljoni vaade” (meespeaosa eest Egon Nuter, meeskõrvalosa eest Rain Simmul ja kunstnikuauhinnale Martin Mikson). Ants Rahuoja rolli eest meespeaosatäitja preemiale kandideeriv Egon Nuter on võimsalt tõusnud kõrgemale toredate koomiliste rollide kuvandist. Kindlasti on tähenduslik seegi, et sügisest sai Nuterist Tallinna Linnateatri näitleja.
Kui näiteks lavastajaauhindade nominatsioonid ei ütle praeguse teatripildi mitmekesisuse kohta kuigi palju, siis algupärase dramaturgia nimekiri on jällegi väga eripalgeline. Konkureerima on valitud väga erinevad tööd: Siret Campbelli „Beatrice” on tema esimene näidend (vähemalt esimene, millega ta on avalikkuse ette tulnud). Seejuures on Campbell ise olnud juba mitu aastat eesti uute dramaturgide kasvatamise eestvedaja. Martin Algus on näidendikirjutajana juba vana kala, kuid tema palju kiidetud ja Vanemuises lavale toodud „Midagi tõelist” on paralleelselt ilmunud tema esimese romaanina. Ehk siis debüüt seegi. Samuti kandideerib verbatim-tehnikas (inimese kõne kirjutatakse üles ja näitleja esitab seda laval ülitäpselt) sotsiaalkriitiline näidend, Maria Lee Liivaku ja Mari-Liis Lille „Väljast väiksem kui seest”, mis on endiselt päevakajaline. Veel võistleb Ivar Põllu kokku kirjutatud ja päriselul põhinev „Kremli ööbikud”, mis oli publiku seas väga menukas. Algupärase dramaturgia kategooria jäi „Ööbikute” ainsaks. Laur Kaunissaare, Aare Pilve, Jarmo Reha jt „Oomeni” aluseks oli aga avangardpoeet Aleksei Gastevi teos „Töölislöögi poeesia”.
Balleti kategoorias teeb ilma Jevgeni Gribi lühiballett „Valgus aknas”, kus peale lavastaja kandideerivad ka osatäitjad Darja Günter ja Marta Navasardjan. Balletiauhinna nominentide seas on veel esindatud ainult Vanemuise balletitrupp. Gribi ballett jõudis lavale balletiõhtu „Eesti ballett 100” raames koos Eve Mutso ja Tiit Helimetsa lühiballettidega. See on kahtlemata tabav, huvitav ja emotsionaalne teos.
Otsingud etenduskunstides
2013. aastal loodud etenduskunstide ühisauhind on üheti vajalik, teisalt tekitab see kategooria pisut segadust, sest hõlmab statuudi poolest sisuliselt kõike, mis ei pruugi muudesse kategooriatesse paigutuda. Ehkki, tõsi, „Olmeulmad 2” on tänavu ka tantsuauhinna kandidaatide seas ning „Workshopi” muusikalise kujunduse autor Artjom Astrov on selle ja veel kahe lavastusega nomineeritud muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale.
Selle kategooria puhul jääb silma ka žürii, kelle liige Evelyn Raudsepp on nomineeritud Estonia ja MIMprojecti „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” teostajate hulgas. Raudsepp aga alles ees ootaval laureaadihääletusel ei osale. Kandidaatide nimekirjani ei jõutud seejuures hääletamise, vaid pika arutelu järel. Otsus võeti vastu konsensusega.
Žürii liige Annemari Parmakson ütleb, et nende huviorbiiti kuulus sel aastal pea veerandsada lavastust, kandidaate valides tõsteti esile eelkõige otsingulist lähenemist. „Üks märksõna on kindlasti ruum: olgu näiteks Henri Hüti ja Mihkel Ilusa installatiivsed ruumiuuringud, „Olmeulmad 2” loojate osav ruumilavastamine või ka publikult otsest suhestumist ja aktiivsust taotlevad ruumilahendused kadrinoormetsa lavastuses. Teine märksõna võibki olla suhe publikuga. „Workshopis” oli minu jaoks üks paeluvamaid aspekte just teatri aluseks oleva etendaja-vaataja suhte mõtestamine nii läbi publiku kohta võetud hoiaku kui ka kujundliku tasandi,” sõnas Parmakson.
Veel tõi ta esile, et mitme nominendi puhul võib märgata pigem ebahierarhilist kollektiivset loome- ja mõttelaadi – heaks näiteks MIMproject („Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”, Estonia rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAAL-i ühistöö EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu”), kellele tõid nominatsiooni mänguline idee ja triksterlik lähenemine ooperile.
Auhinnad antakse üle rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Rakvere teatris.