Noorte kliimastreigi korraldajad saatsid EKREIKE juhtidele pöördumise: riigijuhid, kas kavatsete kliimakriisi lihtsalt pealt vaadata ning tulevased põlved hooleta jätta?

Eesti noorte kliimastreigi algatajad Kristin Siil, Henri Holstmeier ja Joosep Raudsepp saatsid koalitsioonikõnelusi pidavatele erakondadele pöördumise, milles paluvad tõsisemalt võtta kliimamuutusega kaasnevaid probleeme ning võtta vastu otsuseid, mis aitaksid neid lahendada.

Delfi avaldab kirja täismahus.

Lugupeetud Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder

Kirjutame teile üle tuhande Eesti noore nimel, kes osalesid reedel, 15.märtsil toimunud ülemaailmsel kliimastreigil Tallinnas, Tartus ja Paides. Selle kirjaga soovime juhtida teie tähelepanu kliimamuutusele ning kutsuda üles tegudele. Tasub meeles pidada, et me pole muust maailmast eraldatud ega saa kliimakriisi lõputult ignoreerida. Selleks, et riik oleks jätkusuutlik, peavad rahvasaadikud suurimatest probleemidest teadlikud olema.

Lugupeetud Mart Helme, 21. veebruaril Vikerraadio saates “Vastasseis” ütlesite: “Ausalt öeldes, me kaaluksime tõsiselt, eeldusel, et partnerid on nõus ka kaaluma, kes valitsuses on, Pariisi kliimaleppest lahkumist," ning olete rääkinud inimtekkelisest kliimamuutusest kui fiktiivsest nähtusest. Täpsustamata on aga jäänud, milliseid vigu te praegustes kliimamuutuse mudelites näete?

Mõistame, et teil on käsil olulised kõnelused ning uue informatsiooni seedimine võtab aega, seega positiivse soojenemist kiirendavate teguritele nagu valgust peegeldavate liustike kadu, igikeltsa sulamine, sooalade kadumine ja metsade raadamine, me praegu ei keskendu. Lühidalt ja lihtsustatult öeldes toimub inimtekkeline kliimamuutus järgnevalt:

1) Kaevandame ja pumpame maapõuest fossiilkütuseid, näiteks naftat ja kivisütt. Need on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi, nafta vastavalt 262-66 miljonit aastat tagasi ja põlevkivi ligi 450 miljonit aastat tagasi.

2) Nende põletamisel ja töötlemisel eraldub süsihappegaas, mis jääb atmosfääri ning ei ole osa Maa looduslikust süsinikuringest.

3) Süsihappegaas, üks atmosfääris leiduvatest kasvuhoonegaasidest, püsib atmosfääris 50-100 aastat. Kasvuhoonegaaside olemasolu atmosfääris piiratud koguses on eluks vajalik, tänu nendele jääb päikesekiirgus Maale püsima. Praegu vabaneb atmosfääri liiga palju süsihappegaasi, kasvuhooneefekt on liiga tugev ning kliima destabiliseerub.

Alates tööstusrevolutsiooni algusest 1760. aastatel on süsihappegaasi kontsentratsioon geoloogilisel skaalal üha kiirenevas tempos kasvanud. CO2 kontsentratsiooni praegune tase 410 PPM (osakest miljoni kohta) on võrreldav tasemega 2 miljonit aastat tagasi, mil nüüdisaja inimesi veel ei eksisteerinud.

Härra Helme, olete öelnud: "Ei ole selge, kaua see kestab, kas see on lihtsalt üks perioodiline nähtus... Me teame, et inimkonna ajaloos, kui ei olnud veel tööstust, olid samuti jääajad ja kliimasoojenemise perioodid. See on suhteliselt selgusetu..."

Tõepoolest, Maa orbiidi muutusest tingitud jääajad ning Päikese aktiivsuse võimalik muutus on tõesti tegurid, mis mõjutavad meie kliimat. Loomuliku kliimatsükli kohaselt peaksime olema liikumas just külmema kliimaperioodi suunas ning Päikese aktiivsus on nõrgenemas.

Sellele vaatamata on globaalne temperatuur tõusmas. Viimased viis aastat on olnud kõige soojemad aastad alates ajast, mil globaalseid mõõtmisi alustati.

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) raporti puhul on tegu märksa enamaga, kui pelgalt Exceli tabeliga – tegu on aastakümneid tehtud teadustööde tulemusega.

Nii Pariisi kliimalepe kui ka keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleri hiljutine võit ÜRO-s ühekordsete plasttoodete kasutamise piiramisel on märkimisväärsed sammud, kuid kaugeltki mitte piisavad.

Pooleteise kraadisest soojenemisest on 0,8 kraadi juba käes, ning CO2 heitmete kogused tõusevad endiselt. ÜRO kliimapaneeli eelmise aasta lõpus tehtud hoiatust, et meil on aega astuda radikaalseid samme veel vaid 12 aastat, ei tohi võtta kergekäeliselt.

Põhiseadus ütleb, et Eesti riik on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.

Kas teie, riigijuhid, kellele Eesti riik on usaldatud, kavatsete kliimakriisi lihtsalt pealt vaadata ning tulevased põlved hooleta jätta? Mõistame, et kliimakriis on ebamugav teema, Juhime aga tähelepanu, et teadus selles küsimuses on selge. Faktide olemus ei sõltu sellest, kas need meeldivad meile või mitte. Loodusseaduste vastu ei saa. Planeet saab hakkama, meie jaoks on tegu aga eksistentsiaalse kriisiga.

Inimestel ja valitsustel aeg oma tegude eest vastutus võtta, nagu seda on juba tehtud näiteks Londonis, Los Angeleses ja mitmetes Kanada omavalitsustes. Tegu ei ole sümboolsete žestidega,
vaid on moodustatud vastavad komisjonid ning töötatakse välja konkreetseid plaane tegemaks rohkem, kui Pariisi kliimaleping seda nõuab.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei tegutse me kellegi teiste huvides. Streigid on meie endi algatus, me oleme võimelised ise uurima, ise mõtlema ja oma tuleviku eest seisma.

Oleme hirmul, kuna ühel päeval on ka meil lapsed ja tahame, et ka neil oleks veel maailm, kuhu sündida. Mis mõte on eestluse säilitamisel, kui Eestimaa enda eest ei hoolitseta? Te eirate teaduslikke fakte ning mõtlete lühinägelikult. Öelge palun, kuidas meie peaksime oma lastele selgitama, et meie vanemad ei tegutsenud siis, kui veel aega oli?

Reedel, 15. märtsil, ühendasime jõud noortega üle maailma. Tänavatele tuli enam kui 1,4 miljonit inimest. Streikide tulemusel võttis ÜRO peasekretär António Guterres julguse kokku ja ütles selge sõnaga välja, et teie põlvkond on kliimamuutuse ohjamisel ebaõnnestunud ja et on arusaadav, kui noored on vihased. Palun võtke António Guterresilt õppust.

Kas tänavatele tulnud noored on ajupestud? Kas teadlased on segi läinud? Kas me oleme ÜRO peasekretäri kinni maksnud? Või ehk on viga selles, et te pole kliima soojenemisse ja sellega kaasnevasse elukeskkonna hävingusse suhtunud täie tõsidusega.

Kui tõesti usute, et kliimakriis ei ole probleeem, ja soovite meid harida, siis palun selgitage meile oma teaduslikke seisukohti. Olgugi et meie teadmised võivad olla piiratud, oleme valmis pidama diskussiooni olukorra tõsiduse üle. Või veel parem, võtke ühendust rohkem kui 23 000 teadlasega, kes toetavad meid ainuüksi Saksamaal.

Härra Jüri Ratas, olete lubanud, et keskkonnateemad tulevad sel nädalal arutamisele. Palun kaasake aruteludesse ka mõned teadlased, kes seda teemat valdavad, olukorra tõsidust mõistavad ja saavad teile üksikasjalikumaid selgitusi jagada ning teile abiks olla.

Meie, noorte, eesmärk on tuua teid, poliitikuid, reaalsusele lähemale. Meid teeb murelikuks, et te ei paista mõistvat seda, mida meile juba põhikoolis õpetatakse. Reaalsuse eest on võimalik põgeneda vaid lühikeseks ajaks, kuid varem või hiljem saab see meid kätte.

Me ei soovi ilmaasjata koolist puududa, vaid kasutada oma õigust avaldada meelt, et võidelda oma tuleviku eest. Avaldame meelt reedeti just tööpäeva ajal, sest meie eesmärk on kõnetada inimesi, kes sel ajal tööl on, ning rõhutada tõsiasja: ei ole mõtet õppida tulevikuks, mida ei tule.

Streikide algataja ja Nobeli rahupreemia nominent Greta Thunberg meie naaberriigist Rootsist on öelnud: “Ainult demokraatia, koostöös teaduse ja riikide vahelise heatahtlikkusega, võib meid päästa...”.

Meie, noored, oleme Eesti Vabariigi tulevik. Võite olla kindlad, et streigid ei lõppe, kuni me pole näinud diskussiooni teadlastega ning konkreetseid samme kliimakriisi lahendamiseks.

Lugupidamisega

Eesti noorte kliimastreigi algatajad

Kristin Siil, Henri Holtsmeier, Joosep Raudsepp