Info võis olla keeruline, aga Tiit Paaver rääkis neist lihtsate sõnadega, mäletavad kolleegid.
„Tutvusin Tiiduga 40 aastat tagasi, 1970. aastate lõpul, kui olin Tartu riikliku ülikooli bioloogiaüliõpilane ja osalesin koos kursusekaaslastega Eesti TA zooloogia ja botaanika instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama teadusekspeditsioonil Doonau jõe delta-alale,” jutustab kunagine õpilane Riho Gross, praegune EMÜ vesiviljeluse õppetooli juht. „Tiit oli tollal veel aspirant (tänapäevases mõistes doktorant) ja tema uurimistöö teemaks oli karpkala valkude ja ensüümide polümorfism, mida kasutati geneetiliste markeritena liigisisese geneetilise mitmekesisuse uurimiseks enne seda, kui 1990-ndatel võeti kasutusele DNA markerid. Aitasin Tiidul koguda uurimismaterjali (koeproove) ja selle käigus vestlesime nii tema uuringutest kui ka muudest maailma asjadest. Mulle avaldas sügavat muljet Tiidu äärmiselt lai silmaring, erudeeritus ja oskus keerulisi asju lihtsate sõnadega selgitada.”