Paul Goble: Lennart Meri näitas, et Eesti suudab muutuda läänepoolseimast idariigist idapoolseimaks lääneriigiks

Lennart Meri on öelnud, et tänapäeva maailmas saab vaenlasi harva enda poole võita, kuid sõpru kaotada küll.

Päeval, mil sündis Lennart Meri, 29. märtsil 1929 oli veel üks Eesti jaoks oluline sündmus. Tollane USA välisteenistuse nooremametnik George Kennan ületas Läti-Eesti piiri, et laiendada Ameerika kohalolekut Tallinnani. Lennart Meri mainis seda kokkusattumust tihti, sest oli Kennanilt saanud kolm õppetundi. Ta väitis koguni, et tegemist polnudki kokkusattumusega – Merile meeldis öelda, et kokkusattumused on ainult need, mida me ei mõista –, vaid talle olulise sündmusteahelaga. Põhjus oli rollis, mida Kennan mängis Eesti ja laiema maailma jaoks.

Esiteks – nagu Meri sageli märkis – andis Kennan tuge tema enda arusaamale, et välis- ja sisepoliitika pole kaks teineteisest sõltumatut nähtust, nagu mõned arvavad, vaid pigem üks tervik. Seda, mida üks riik omaenda piirides teeb, mõjutab oluliselt see, mida riik teeb ja saab teha väljaspool oma piire. Kui riik tahab üht välispoliitikat, näiteks olla ühendatud Euroopaga, siis peab ta edendama ka vastavat kodumaist agendat. Kui ta seda ei tee, avastab ta peagi, et tema välispoliitilised eesmärgid muutuvad õõnsaks või muutub nende saavutamine suisa võimatuks. Ning kui riik tahab üht kindlat tüüpi sisepoliitikat, saab ta ajada ka üksnes üht tüüpi ja mitte teistsugust välispoliitikat.