Nimelt saavad lähiajal hoo sisse läbirääkimised EL-i uue eelarveraamistiku osas aastateks 2021-27 ning need mõjutavad otseselt ka Eestit. Suur roll on siin tulevasel rahandusministril, kes suhtub paraku kehvasti Eesti enda rahandusministeeriumi prognoosidesse, aga ka põllumajandus- ja keskkonnaministril.

Ka siseminister peab tegema tihedat koostööd oma EL-i kolleegidega. Sama kehtib loomulikult ka väliskaubandusministri kohta, sest näiteks vabakaubanduslepingud on Euroopa Liidu ühispädevuses.

Niisiis EKRE kätte on Keskerakond ja Isamaa usaldanud suure osa Eesti ja ülejäänud EL-i sisulisest koostööst ning läbirääkimistest Eesti osa üle tulevases EL-i eelarves. Seega vastutus on suur ning valed sammud võivad Eestile ka rahaliselt kalliks minna.

Igatahes ei tohi igapäevast koostööd ja suhtlemisvõimekust teiste EL-i riikidega ning Euroopa komisjoniga alahinnata.

Alustuseks peaks tulevane rahandusminister hakkama aga tõsiselt võtma rahandusministeeriumi tööd ja kompetentsi.