Ta oskas näha horisondi taha. 62-aastasena lahkus teaduste akadeemia asepresident Ergo Nõmmiste

Tal oli asjadele hea lai vaade, ta oskas näha horisondi taha ega ärritunud kunagi, meenutavad pikaaegsed kolleegid füüsik Nõmmistet.

Füüsik ja akadeemik Marco Kirm tutvus Nõmmistega ulatub juba aega, kui Marco Suure-Jaani keskkooli õpilasena TÜ füüsika instituudis ekskursioonil käis. Teiste teadlaste hulgas esitleti neile noort tugevat meest, kes parasjagu tegi oma kandidaaditööd ja sellest väga suure innuga kõneles. „Meie poisikestena ikka viskasime nalja, et näe, siin anumas saab õlut jahutada. Tema jutustas õhinaga, kuidas üks kolleeg tal masina maha põletas. Siis ma ei kujutanud veel ette, et hakkame tulevikus koostööd tegema,” meenutab ta.

Kümme aastat hiljem see ometi juhtus: Lundi ülikooli Max-labis said nad taas kokku, üks doktorandina, teine juba teadlasena. „Ergo oli suurepärase huumorimeelega, väga pühendunud teadlane,” iseloomustab Kirm. 1990-ndatel tekkis Lundi ülikooli juurde lausa eestlaste „maffia” – kamp noori läbilöögivõimelisi teadlasi. Pärast Nõmmiste surma on toona samas töötanud soomlased ja rootslased toonitanud, kui oluline oli sel ajal eestlaste panus Eesti-Soome kiirekanali jaoks. „See oli väga kõrge mäng, aga Ergol jagus poliitilist tarkust kiirekanali rajamine läbi viia,” ütleb ta.