Keit Pentus-Rosimannus: kas oodatud “läbimurdeks” tuleks Eestil end täielikult Venemaa rüppe heita või piisaks ka soometumisest?

Vaatan ja loen erinevaid reaktsioone presidendi Moskvas käigu kohta. Mulle jäävad arusaamatuks teatava regulaarsusega vallanduvad ja nüüd taas hoogu kogunud sõnavõtud, mis kõnelevad “läbimurde” ootustest, lootustest ja tõenäosusest Eesti suhetes Venemaaga.

Mis läbimurret üldse oodata saaks? Mis see läbimurre olema peaks? Olukord, kus Eesti sõltuks suures ulatuses kaubavahetusest Venemaaga? Kas siis oleks meil kauaoodatud ja igatsetud läbimurre käes?