Eurovalimiste mõjutajad: häbelik keskerakondlane, kadunud Ansip, EKRE pardid

Võimuliidu tohuvabohusse mattunud eurokampaania paneb mõistatama, kas inimesed lähevad valima.

Nende 15 aasta jooksul, mil Eesti on kuulunud EL-i, on Euroopa Parlamendi valimistest osavõtuga olnud nii ja pigem ikka palju rohkem naa. Kui riigikogu valimistel on välja kujunenud, et oma hääle annab natuke alla kahe kolmandiku valijaid, siis eurovalimiste osavõtunäitaja on kõikunud tugevasti, alates vaid veerandi valijate osavõtust kuni üle 40% osaluseni.

Viie aasta eest käis valimas 36,5% valijaid, mis pole ka teab mis suur saavutus. Selle kohta, kui palju inimesi 26. mail seekord eurosaadikutele häält andma läheb, on kaks suuremat teooriat. Ühe kohaselt on skandaalidega pikitud riigikogu valimiste järgne aeg Euroopa Parlamendi valimised varjutanud, inimestel on poliitikast kurguauguni – selle vaate jagajad ennustavad eelmisest korrast väiksemat osalust.

Teisel pool on need, kes arvavad, et needsamad skandaalid, ühiskonda polariseerinud võimuliidu moodustamine panevad inimesed hääletuskastide juures oma meelsust avaldama. Eurovalimistest kujuneb suurem sisepoliitiline referendum – võimuliidu poolt või vastu. Sedasi mõtlejad arvavad, et valimisaktiivsus võiks tulla ikka suurem kui 40%.