Viie aasta eest käis valimas 36,5% valijaid, mis pole ka teab mis suur saavutus. Selle kohta, kui palju inimesi 26. mail seekord eurosaadikutele häält andma läheb, on kaks suuremat teooriat. Ühe kohaselt on skandaalidega pikitud riigikogu valimiste järgne aeg Euroopa Parlamendi valimised varjutanud, inimestel on poliitikast kurguauguni – selle vaate jagajad ennustavad eelmisest korrast väiksemat osalust.

Teisel pool on need, kes arvavad, et needsamad skandaalid, ühiskonda polariseerinud võimuliidu moodustamine panevad inimesed hääletuskastide juures oma meelsust avaldama. Eurovalimistest kujuneb suurem sisepoliitiline referendum – võimuliidu poolt või vastu. Sedasi mõtlejad arvavad, et valimisaktiivsus võiks tulla ikka suurem kui 40%.